Valitsused on viimase aastakümne majandusarengu taustal harjumatu probleemi ees. Seni oluliseks peetud nõudluse stimuleerimine ei pruugi enam aidata ning rohkem tähelepanu tuleb pöörata tarneraskuste ja tööjõu ümberpaiknemise probleemidele, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

- Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
- Foto: Raul Mee, fotograaf
Eesti majanduse kiire aastakasvu (12,9%) taga on madal võrdlusbaas, kuna mullu kevadel tabasid majandust koroonapiirangud. Teisest küljest oli majanduskasv väga hoogne ka kvartalivõrdluses (4,3%) ja see on erakordne, sest ka selle aasta teises kvartalis takistasid majandustegevust erinevad viirusevastased piirangud. Majanduse sedavõrd kiire kvartalikasv osutab, et paljud ettevõtted on piirangutega kohanenud ja suures osas majandusest pole piirangud enam kasvu takistanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti värskelt avaldatud andmed Eesti veoettevõtete veosekäibe osas näitavad, et sektor tegi 2021. aasta esimeses kvartalis läbi rekordilise tõusu – veomaht kasvas koguni 32% võrreldes eelmise aastaga.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.