Valitsused on viimase aastakümne majandusarengu taustal harjumatu probleemi ees. Seni oluliseks peetud nõudluse stimuleerimine ei pruugi enam aidata ning rohkem tähelepanu tuleb pöörata tarneraskuste ja tööjõu ümberpaiknemise probleemidele, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

- Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
- Foto: Raul Mee, fotograaf
Eesti majanduse kiire aastakasvu (12,9%) taga on madal võrdlusbaas, kuna mullu kevadel tabasid majandust koroonapiirangud. Teisest küljest oli majanduskasv väga hoogne ka kvartalivõrdluses (4,3%) ja see on erakordne, sest ka selle aasta teises kvartalis takistasid majandustegevust erinevad viirusevastased piirangud. Majanduse sedavõrd kiire kvartalikasv osutab, et paljud ettevõtted on piirangutega kohanenud ja suures osas majandusest pole piirangud enam kasvu takistanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti värskelt avaldatud andmed Eesti veoettevõtete veosekäibe osas näitavad, et sektor tegi 2021. aasta esimeses kvartalis läbi rekordilise tõusu – veomaht kasvas koguni 32% võrreldes eelmise aastaga.
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni!
Igasügisest traditsiooni järgides valib Äripäeva Logistikauudised juba 24. korda välja aasta parima logistikasaavutuse: esita kandidaat konkursile Aasta Logistikategu 2025!