Miks on pakendite kogumassi kohta kaks oluliselt erinevat hinnangut ning miks järelevalve turule suunatud ja ringlusse võetud pakendikoguste üle on praeguste regulatsioonide alusel keeruline? Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Velda Buldas, lahkas teemat värskes Transport ja Logistika infolehes.
Viimastel kuudel on mitmete autorite artiklitest pakendite ja jäätmete teemal jäänud kõlama, et kellelgi pole ülevaadet turule suunatud tegelikest pakendikogustest ega pakendijäätmetega toimuvast, et järelevalve on nõrk ning statistika, millele tugineb iga-aastane ringlusse võtmata pakendil põhinev omavahendi makse Euroopa Liidu ühiskassasse, lonkab alusnumbrites. Pole selge, kas 23,6 miljonit eurot on ikka õiglaseks summaks ning kas õige oleks koguda see kokku valdkonnast või tuleks katta riigi muudest tuludest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.