Miks on pakendite kogumassi kohta kaks oluliselt erinevat hinnangut ning miks järelevalve turule suunatud ja ringlusse võetud pakendikoguste üle on praeguste regulatsioonide alusel keeruline? Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Velda Buldas, lahkas teemat värskes Transport ja Logistika infolehes.
Viimastel kuudel on mitmete autorite artiklitest pakendite ja jäätmete teemal jäänud kõlama, et kellelgi pole ülevaadet turule suunatud tegelikest pakendikogustest ega pakendijäätmetega toimuvast, et järelevalve on nõrk ning statistika, millele tugineb iga-aastane ringlusse võtmata pakendil põhinev omavahendi makse Euroopa Liidu ühiskassasse, lonkab alusnumbrites. Pole selge, kas 23,6 miljonit eurot on ikka õiglaseks summaks ning kas õige oleks koguda see kokku valdkonnast või tuleks katta riigi muudest tuludest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.