5. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti transiiditaristu areng maal ja merel on ajast ees

Täna astub Eesti transiidi- ja logistikaäri oma ajaloos ühe pikima sammu – tööd alustab Koidula raudteepiiripunkt, mis tähendab uut kvaliteeti kaupade piiriülesel liikumisel ning parandab senisest veelgi enam ka Eesti transiidivõimekust.

Vaatleme, kas Eesti tervikuna on valmis lisamahte teenindama ja ülepea – kas kaup ikka tuleb? Esmalt – jätame poliitika kõrvale. Transpordiäris kehtib loogika, et kauba liikumiseks peavad olema loodud tingimused, ennekõike efektiivne taristu. Koidula avamine parandab oluliselt piiripunkti läbilaskevõimet ja loob seega senisest märksa paremad võimalused igat liiki kaupade, sh konteinerite, transpordimahu suurenemiseks.

Raudteevõimsuse suurenemine omakorda vähendab kindlasti kaubavedude koormust maanteedel. Piiripunkti taasavamine tähendab ühe kriitilisema füüsilise kitsaskoha kadumist Eesti idapiiri ületavate kaupade tarneahelas. Milline on aga meie sadamate valmidus loodud võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks? 

Mäletame neid vaidlusi aastate eest, mis seadsid kahtluse alla Muuga sadamasse planeeritava konteinerterminali projekti vajalikkuse. Meil õnnestus efektiivselt ära kasutada aega, kus ehitushinnad olid madalad ning kasutades ka Euroopa Liidu abiraha, sai möödunud suvel Tallinna Sadama Muuga sadamas valmis 55 miljonit eurot maksnud uue konteinerterminali infrastruktuur. Nüüd on olukord ja teemapüstitus täiesti vastupidine – huvi konteinerterminali vastu on osutunud sedavõrd suureks, et see pole vaibunud isegi peale konkurssi.    

Konteiner on tulevikuäri. Muuga sadama areng ja prioriteedid on liikunud ajaskaalal: teravili, mille teenindamiseks Muuga üldse kaheksakümnendatel peamiselt ehitati; sajandi lõpul ja vahetusel hoogne naftaäri ning nüüd tõusev konteinerivaldkond. Seni oleme pigem harjunud, et konteinerites veetakse peamiselt esmatarbekaupu jms kuid viimastel aastatel on konteinerites veetavate kaupade ampluaa oluliselt laienenud kuni puist- ja vedellastini välja. Konteineri kasutus kasvab eelkõige selle mobiilsuse ja turvalisuse pärast ning konteinervedu võimaldab viia kaubavedude keskkonnariski minimaalseks. Konteiner on ühtlaselt mugav käidelda nii raud-kui maanteel, merel ja taevas.

Kui vaadelda Läänemerd, siis on selle regiooni konteineriseerumine võrreldes nn vana Euroopa riikidega hinnanguliselt kolm kuni neli korda madalam. Samas potentsiaali regioonis on rohkem kui küll ja nõudlus lisavõimsuste jaoks Läänemerel on üha tungivam. Tallinna Sadam ei ole oma investeeringuid Muuga sadama arendustesse seega piltlikult öeldes mitte sekunditki liiga vara teinud. Täna oleme me võrreldes paljude meie konkurentidega eelisolukorras, kus meil on juba olemas väljaehitatud kaasaegne sadamataristu ja Koidula valmimisega on paranenud veelgi kogu Eesti poolt maailmale pakutava logistilise ahela võimalused üha suureneva konteinervoo teenindamiseks siinses piirkonnas.

Mõistagi ei teki lisakaup siia iseenesest. Selleks on vaja tugevat partnerit, kes suudab reaalselt tagada vajaliku kaubavoo. Tallinna Sadam kohtus ja rääkis viimase pooleteise aasta jooksul läbi ca kümnekonna võimaliku pakkujaga, misjärel otsustas nõukogu juhatuse ettepanekul peale avalikku konkurssi majanduslikult kõige kasulikuma ja tugevama pakkumise poolt ja konkurentsi loomise kasuks. Väljavalitud operaator peab omakorda arvestama terminali rajamiseks üle 50 miljoni euro suuruse investeeringuga.

Mõistame täielikult selle sammu olulisust Eesti transiidile, mistõttu olid info kogumisel ja pakkumiste analüüsil lisaks kaasatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Raudtee ja teised ametiasutused. Otsus ei sündinud kiirustades ega kabinetivaikuses.

Uus operaator toob uue lähenemise. Kui siiani piirdub Muuga sadama kaudu toimuv konteinerivedu suures osas kohaliku ekspordi ja impordiga ning ida ja lõuna suunal peamiselt impordiga, siis uue operaatori portfellis on just vastupidi ida ja lõuna suunalt tulevale ekspordile suunatud transiitkaubad. Seega seni ühes suunas peamiselt tühjalt liikuvate konteinerite hulk peaks uue operaatori tulekuga oluliselt vähenema.

Viimasest aga veelgi tähtsam on tõsiasi, et ekspordivõime korral muutume me oluliselt atraktiivsemaks suurtele logistika- ja laevafirmadele, kes kaubavooge maailmas reaalselt suunavad. Antud teema puhul saame oletusliku tulevikuhuvi asemel rääkida juba olevikulises vormis ning reaalsetest kontaktidest ja koostöösoovidest. Juba täna on esimesed suured, konteinereid vedavad ookeanilaevad siinsetesse vetesse kohale jõudnud. Maersk on juba käivitanud otseliini Hiina ja Poola vahel kuid arvestades just regiooni potentsiaali otsitakse ka teiste maailma suurte tegijate poolt uusi võimalusi siinsel turul kanda kinnitada.

Uue operaatori tulek aitab kaasa just Muuga sadama muutmiseks Läänemere keskseks hub`iks ehk jaotuskeskuseks kus laevaliinidel oleks piisavalt mahtu nii kaupade ekspordil kui impordil regiooni. Suured tegijad tulevad ikka sinna kus on neile piisavalt suured mahud. Muuga sadama uue konteinerala operaatori ärimudel loob sellele igal juhul suurepärased eeldused.

Seis meie seisukohalt on positiivne. Riik on raudtee ja sadamate arenduste kaudu väga õigeaegselt loonud tingimused eelkõige konteinervedude edukaks arenguks, edasine sõltub juba eraettevõtete (operaatorite) panusest ja koostöövõimekusest. Mobiilne ja turvaline konteiner on transiidiärisse sisenenud selleks, et jääda.

Autor: Erik Ringmaa

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077