Transpordiamet: Eesti riigiteede optimaalseks säilitamiseks on investeeringud vältimatud. “Eelarve peab kahekordistuma”
Valmis sai riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüs aastateks 2025–2054. Kuna viimasest sarnasest analüüsist oli möödas viis aastat ning selle ajaga on muutunud nii tööde hinnad kui ka teede seisukord, tellis Transpordiamet uued arvutused.
Taristuehituse Liidu hinnangul on 2024. aasta liiklusõnnetuste kurb statistika vähemalt osaliselt tingitud ka teede seisundi halvenemisest. Millal jõuame olukorrani, kus tuleb ohutuse tagamiseks hakata alandama piirkiiruseid?
2026. aasta jaanuarist jõustuvad liiklusseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab Transpordiamet automaatselt kustutama liiklusregistrist lahkunud isikutele või likvideeritud ettevõtetele kuuluvaid sõidukeid. See, kas sõiduk kustutatakse liiklusregistrist ajutiselt või lõplikult, sõltub sõiduki omaniku surma või ettevõtte likvideerimise kuupäevast.
Mullu sügisel alanud Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25–25,30 rekonstrueerimine, mille eesmärk on liiklusohutuse ja sõidumugavuse parandamine, on jõudnud etappi, kus on alustatud „roheasfalti“ ehk lehtpuu ligniiniga asfaltsegu katselõigu rajamist nii sõidu- kui kergliiklusteele.
Nn Saatse saabas on Setomaal asuv kahest alast koosnev Venemaa territooriumi osa, mida läbib Eesti Värska–Ulitina riigitee. Tõstmaks piirkonnas turvalisust plaanib riik rajada Saatse saapa ümbersõidud. Ühele ümbersõidule on saanud trassialternatiiv paika, suuremale lõigule veel kaardistatakse võimalikku trassialternatiivi.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.