Laevade maksusoodustustega Eestisse meelitamine kukkus läbi
Neli aastat tagasi lõi valitsus maksusoodustused, et meelitada Eesti lipu alla selleks aastaks üle 200 laeva. Reaalne tulemus on loodetust kordades väiksem, mistõttu on ministeerium järgmist soodustuste paketti välja töötamas.
Meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember näeb, et rohkem mõjutab laevade Eesti lipu alla tulekut stabiilne maksukeskkond. Foto: Andras Kralla
Neli aastat tagasi otsustati laevu Eestisse meelitama hakata, kuna nähti, et iga uue laeva tulek Eesti lipu alla tooks riigieelarvesse maksutulu 45 000–240 000 eurot aastas.
Valitsus kiitis sel nädalal heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva.
Eesti võiks kujuneda laevade ümberehituskeskuseks, mis annab sadadele tööd ja toob riigikassasse sadu miljoneid. Võimalusi on veelgi, kirjutab kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand
2014. aasta aprillis lahkus Eesti Mere-laevanduse hingekirjast viimane alus, kaubalaev “Kalana”. Nüüd lubab riik tuua seadusemuudatuse kaudu Eesti lipu alla 300 kaubalaeva, kuid mereõiguse asjatundjad leiavad, et nende seadusemuudatustega ei täitu see unistus kunagi.
Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.