Laevade maksusoodustustega Eestisse meelitamine kukkus läbi
Neli aastat tagasi lõi valitsus maksusoodustused, et meelitada Eesti lipu alla selleks aastaks üle 200 laeva. Reaalne tulemus on loodetust kordades väiksem, mistõttu on ministeerium järgmist soodustuste paketti välja töötamas.
Valitsus kiitis sel nädalal heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva.
Eesti võiks kujuneda laevade ümberehituskeskuseks, mis annab sadadele tööd ja toob riigikassasse sadu miljoneid. Võimalusi on veelgi, kirjutab kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand
2014. aasta aprillis lahkus Eesti Mere-laevanduse hingekirjast viimane alus, kaubalaev “Kalana”. Nüüd lubab riik tuua seadusemuudatuse kaudu Eesti lipu alla 300 kaubalaeva, kuid mereõiguse asjatundjad leiavad, et nende seadusemuudatustega ei täitu see unistus kunagi.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.