Augustis vähenesid nii eksport kui import

Aastakümne hakul alguses saanud „kriiside“ ajastule ei paista logistikasektoris veel nii pea lõppu tulevat: 2020. aastal alanud tervisekriis, millele järgnes energiakriis, siis julgeolekukriis ning nüüd terendab ees uus kriis seoses maksuralliga, kirjutab äsja ilmunud Logistika aastaraportis ELEA nõukogu esimees ja ACE Logistics Groupi juhataja Andres Matkur.

Täna avaldatud kaupade väliskaubanduse näilised positiivsed arengud on seotud vaid erakordselt halva eelmise aasta juulikuuga, kus eksport kukkus järsult. Juuli kasinad ekspordinumbrid olid aga kooskõlas sellega, mida tõi meile juba varem avaldatud tööstustoodangu statistika, mis tõi uue negatiivse rekordi, kommenteerib Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Järgmise aasta maksumuudatused annavad tõenäoliselt löögi majapidamiste ostujõu ja eratarbimise kosumisele ning vähemalt osaliselt kompenseeriks seda välisnõudluse ja koos selleks ekspordi paranemine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.