Eestis on üle 235 sadama, millest suurem osa on eraomanikele kuuluvad väikesadamad. Et väikesadamad on praegu väga ebaühtlase tasemega, soovib kliimaministeerium muuta valdkonna arendamise kontseptsiooni.

- Väikesadamate arendamisele otsitakse uut ärimudelit.
- Foto: Raul Mee
Tänasel väikesadamate foorumil nenditi, et kui seni on väikesadamaid arendatud aastateks 2014-2020 koostatud arengukontseptsiooni alusel, siis nüüd vajab valdkond uut lähenemist, mis keskenduks enam kestlike teenuste ja infrastruktuuri arendamisele põhivõrgustiku sadamates. Põhivõrgustiku sadamateks saavad need, millel on riigi tasandi oluline roll – on selleks asukoht võrgustikus, piirkondlik roll, toimiv ärimudel või võimalikud funktsioonid mereenergeetika vaates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.