Stark Logistics: meil ei ole sõja ajal olnud ühtegi Vene klienti

Uued lühiajalise töötamise registreeringu (LTR) reeglid lubavad küll vöörtööjõul pikemalt Eestis töötada, kuid seejärel aetakse nad terveks aastaks riigist välja ja tagasi enam vaevalt keegi tuleb. See on kokkuvõttes lisakoormus nii ettevõtjatele kui riigile endale, nentis ERAA nõukogu liige ja Stark Logisticsi juht Kristjan Kraag intervjuus logistikauudistele.

Ukraina sõja mõjude tõttu 83% kaubamahust kaotanud Operail jäi käesoleva aasta esimese kuue kuuga prognoositud kahjumisse. Tänu mittestrateegiliste varade müügist teenitud tulule on ettevõtte finantsseis siiski tugev ning juhatus tegeleb Operailile uute kasumlike väljundite otsimisega.

Keset verist sõda ei tee Eesti ettevõtted Venemaaga mitte lihtsalt koostööd, mõned töötavad otse agressorriigi presidendi enda heaks, aidates remontida tema superjahti, selgitas välja Aleksei Navalnõi Korruptsioonivastane Fond ehk FBK.

„Ukrainlased läksid koju sõdima, paarikümnest Valgevene juhist on alles veel vaid viis, sest nende töölube enam ei pikendata. Jääb üle palgata juhte Usbekistanist, kuid senised kogemused näitavad, et vaid üks kümnest on neist suuteline oma tööd tegema nii, nagu meil harjutud ollakse,“ tõdes Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag saates „Logistikauudised eetris“.

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.