Kliimaministeeriumilt karm kriitika: plaanitud automaks ei muuda sõidukiparki vähem saastavaks
Automaksu eesmärgiks on muuta Eesti sõidukipark keskkonnasõbralikumaks, kuid praegu väljapakutud lahendused seda eesmärki ei täida, leiab kliimaministeerium.
Kristen Michali juhitud kliimaministeerium vaatas automaksu plaanile kriitiliselt peale.
Foto: Andras Kralla
“Leiame, et eesmärgi saavutamiseks peab mootorsõidukimaks võtma oluliselt rohkemal määral arvesse sõiduki keskkonnamõjuga seotud näitajaid,” seisab kliimaministri Kristen Michali allkirjaga hinnangus.
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on ebaselge nii plaanitud automaksu eesmärk kui selle kehtestamise möödapääsmatu vajadus. Mõõdetavate keskkonnaalaste eesmärkideta pole automaksu keskkonnamaksuna esitlemine tõsiseltvõetav.
Autoettevõtete Liit ja Taristuehituse Liit saatsid rahandusministrile omapoolsed ettepanekud automaksu rakendamise osas. Arusaadavalt seisavad liidud ettepanekutes eeskätt oma liikmete huvide eest, kuid on ühel meelel selles osas, et juhul kui see maks tõepoolest kehtestatakse, peaks arvestatav osa sellest suunatama teedeehitusse.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Rahandusministeeriumi poole ja tõi enda hinnangul välja väga olulised ja põhimõttelised küsimused, millele tuleb leida vastus enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu seaduseelnõud.
14. augusti hommikuse seisuga ületas automaksu vastase petitsiooni digiallkirjade arv 50 000 piiri, sellest piisaks kaheksa koha saamiseks Riigikogusse.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.