Tallinna kümnete miljonite eurode eest ostetud ning juba reisijaid vedavad ligi 150 uut gaasibussi ei pruugi vastata linna enda nõudmistele, mida bussipakkujale esitati. Segaduse põhjus: mida tähendavad "kliirens" ja "šassii".
Kui Deniss Boroditši juhitav Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kuulutas 2018. aaasta lõpul välja hanke saja gaasibussi ostmiseks, tekitasid karmid hanketingimused bussimüüjates imestust ja levima hakkasid jutud hanke kellelegi kättemängimises. Nüüd selgub, et isegi detailsed tingimused ei välista vastuolusid. Vastusest küsimusele, kes sai kliirensi mõistest õigesti aru, sõltub see, kas TLT ostetud bussid ikka vastavad TLT enda kehtestatud nõuetele, kirjutab
Äripäev.
Gaasibussidele ranged tingimused seadnud TLT sai oma hankele pakkumused kahelt bussifirmalt – Scanialt ja Solariselt. Scania Eesti pakkumuse lükkas TLT tagasi, kuna see ei vastanud hankes kehtestatud üldgarantii tingimustele. Scania vaidlustas selle otsuse nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka halduskohtus, kuid jäi lõpuks kaotajaks.
Aga veel enne seda, juba hanke väljakuulutamise järel tekitas huvilistes imestust, miks nõuab TLT bussidelt minimaalselt 280 mm kliirensit, kui teadaolevalt nii suure kliirensiga madalapõhjalisi linnaliinibusse üldse ei toodetagi.
IVECO busse müüva IV Pluss ASi juhatuse liige Bruno Kubja meenutusel küsisid nad hankijalt veel ekstra üle, mida on mõeldud "minimaalse 280 mm kliirensi" all ning TLT vastas, et „väiksema kliirensiga ehk väiksema madalaima punktiga bussi all pakutav buss ei vasta hankija kehtestatud tingimustele.“ See oli ka põhjuseks, miks Iveco loobus hankel osalemast.
Äripäeval õnnestus saada Solarise tehasest pärinevad joonised, mille järgi on madalaim punkt bussi all tagumise ratta juures - 156 mm teepinnast. Seega – kui TLT nõudis hankes, et "väiksem madalaim punkt bussi all" on 280 mm, ei saa selle hankega ostetud bussid kuidagi vastata TLT enda nõudmistele.
Kuidas TLT juhid seda vastuolu kommenteerivad, saab lugeda
Äripäeva pikemast loost.
Seotud lood
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.
Hetkel kuum
Tagasi Logistikauudised esilehele