Saksamaa lisas eile, 30. septembril Ida-Virumaa riskipiirkondande nimekirja. Saksamaal kehtiva korra järgi on neil võimalik lisada riskinimekirjadesse mitte ilmtingimata terveid riike, vaid piirkondi, kus nakkuskordaja ületab 50 (100 000 elaniku kohta) viimase 7 päeva jooksul.

- Lähiajal Saksamaale reisida soovijatel tasuks kindlasti jälgida millised Eesti piirkonnad on risikipiirkonnaks kuulutatud.
- Foto: Liis Treimann
Kõigile, kes on 14 päeva jooksul enne Saksamaale saabumist viibinud risikipiirkonnas on Saksamaa poolt nõutav koroonaviiruse testi tegemine kohustuslik. Kui test tehakse Saksamaale saabumisel (nt lennujaamas), tuleb kuni testitulemuse saabumiseni jääda eneseisolatsiooni.
Eneseisolatsiooni tingimuste täpsete reeglite kohta saab lähemat infot kohalike terviseametite kodulehtedelt
https://tools.rki.de/PLZTool/Karantiininõue ei rakendu nende riskipiirkonnast saabujate suhtes, kellel enne Saksamaale saabumist tehtud PCR test on negatiivne. Test ei tohi olla vanem kui 48h. Info testimiste kohta on leitav siit:
https://bit.ly/2SeogjxArtikkel jätkub pärast reklaami
Saksamaa teeb praeguse korrra järgi otsuseid iga nädal kolmapäeviti. Arvestades Eesti nakkuskordajat, tuleks lähiajal Saksamaale reisida soovijatel kindlasti jälgida millised Eesti piirkonnad on risikipiirkonnaks kuulutatud.
Risikipiirkonnast hädavajalikul põhjusel reisija peaks kindlasti tutvuma värskeima Saksa reisiinfoga. Link:
https://bit.ly/36sqTGVTransiit läbi Saksamaa Eestisse on Eesti kodanikele ja alalistele elanikele lubatud. Riskipiirkondadest saabuvatel transiitreisijatel ei tohi olla haigustunnuseid. Vajadusel tuleb olla valmis transiidi eesmärgi tõendamiseks (edasisõidupiletid, broneeringud jms).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.