Autoettevõtete liit: riik vaatab bussifirmade murele läbi sõrmede

Eesti Autoettevõtete Liit saatis pöördumise Vabariigi Valitsusele seoses jätkuvalt puuduoleva toetusega reisijateveo sektorile, kus tehakse ettepanek töötada koos Autoettevõtete Liiduga kiiresti välja meetmed, mis aitaksid raskustes olevat reisijateveo sektorit.

Pöördumine on adresseeritud majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, rahandusministrile Martin Helmele ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Raul Siemile. Logistikauudised avaldab selle sisu muutmata kujul:

„Autoettevõtete Liit pöördus 18.03.2020 kirjaga Vabariigi Valitsuse, sh peaministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri, rahandusministri, sotsiaalministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri poole palvega toetada kriisiolukorras raskustesse jäävaid reisijateveo sektori ettevõtjaid.

Autoettevõtete Liidu pöördumisele vastati 20.03.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt viitega ettevõtjatele üldiselt rakenduvatele kriisileevendusmeetmetele, kuid siiski lubadusega, et riik töötab välja täiendavaid meetmeid majanduse toetamiseks 2 miljardi euro ulatuses ning Autoettevõtete Liidu pöördumist kaalutakse sealjuures olulise sisendina.

Hiljuti on Vabariigi Valitsus ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium avaldanud, et välja on töötatud turismisektori toetusmeetmed, mis 15.04.2020 pressiteate kohaselt hõlmavad küll majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjaid ning turismiatraktsioone, kuid üllatuslikult jätavad välja reisijateveo ettevõtjad (1).

Bussiveo teenust osutavad ettevõtjad on otseselt puudutatud turismisektorit tabanud majandusraskustest, kuna täpselt samamoodi jäävad ilma oma majandustegevuse tulust nii sise- kui välisturistide teenindamisel – eelkõige turistidele suunatud kommertsliinide (nt City Tour), tellimusvedude ning ekskursioonide ja väljasõitude tarbeks busside (koos juhiga) rendinõudluse äralangemise tõttu.

Seetõttu palume turismisektori meetmesse lülitada EMTAK koodiga 49399 hõlmatud ettevõtluse „Sõitjate muu maismaavedu“ (2) toetamine. Palume silmas pidada, et riigi elutähtsate teenuste – nii avaliku- kui kommertsiiniveo – kättesaadavus pärast seda, kui haiguspuhang on taandunud, on otseselt sõltuv reisijateveo ettevõtjate ellujäämisest. Veel märtsi kuus anti korduvalt mõista, et turismisektori toetusmeetme all toetatakse ka transporti. Kui laevandusettevõtjatele on kehtestatud erimeetmeid, siis bussiettevõtlus on taas jäänud toetuseta.

Bussiettevõtteid iseloomustab vajadus suurte püsikulude, eelkõige tööjõu- ja kapitalikulude kandmise järele, seda ka siis, kui hooajaline tulu turistide teenindamiselt on täielikult ära langenud. Eriti juhuvedude puhul, kus teenuse tellimine on 95–100% ulatuses lakanud. Kommertsliiniveo väljumiste mahust 90–95% ulatuses seiskunud.

Valitsuse liikmed on korduvalt nimetanud transpordisektori ettevõtlust kui majanduse jaoks strateegiliselt tähtsat sektorit. Ometigi pole reisijateveo ettevõtlusele suunatud ühtegi spetsiifilisemat meedet, jättes sektori ettevõtjad piisava abi ja toetuseta ning riskides nii kogu sektori elujõu hävimisega. Tööturutoetuste meetmed, maksude ajatamine ning KredEx-i käendused ei ole piisavad, et sektorit päästa ja tagada riigi jaoks elutähtsate teenuste kättesaadavus tervishoiukriisist väljudes.

Palume võtta meie seekordset abipalvet tõsiselt, kiiresti välja töötada meetmed koostöös meiega, mis oleksid konkreetselt suunatud raskustes olevale reisijateveo sektorile ning hõlmata reisijate bussivedu osutavad ettevõtjad turismisektorile suunatud toetusskeemi.“