Transpordi- ja logistikasektori esindajad toetavad avaliku pöördumisega aktsiisilangetust

Transpordi- ja logistikaettevõtete esindusorganisatsioonid avaldavad avalikku toetust riigi plaanile alandada erakorraliselt mootorikütuste ning eelkõige diislikütuse aktsiisimäära.

Diislikütuse tankimine.  Foto: LIIS TREIMANN

Avalik pöördumine muutmata kujul:

Käesolevaga avaldavad allakirjutanud ettevõtluse esindusorganisatsioonid toetust plaanile alandada erakorraliselt mootorikütuste ning eelkõige diislikütuse aktsiisimäära, et soodustada Eesti majanduskeskkonna taastumist eesootavast majandussurutisest.

Kütuseaktsiisid on kogu ettevõtluskeskkonnale tähtsad sisendhindade kujundajad, sealjuures on võtmetähtsusega diislikütuse konkurentsivõimeline hind, kuna valdav enamus ettevõtetest tarbib diislikütust oma transpordivajaduste rahuldamiseks. Tasub märkida, et diislikütuse aktsiis avaldab mõju kogu tööstussektori väärtusahela vaates – madalamad kütusele kohaldatavad maksud aitavad Eesti töötleval tööstusel paremini oma tooteid eksportturgudele tarnida ning toovad madalama hinna siseriiklikele klientidele.

Kõrged aktsiisid on tänaseks tekitanud olukorra, kus Eesti transpordiettevõtted ei suuda konkureerida naaberriikide vedajatega ning tänane keeruline majandussituatsioon on pannud kogu sektori jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Teiselt poolt on nii Eestisiseste vedude kui ka Eestist lähtuvate ja riiki läbivate rahvusvaheliste vedude teenindamiseks järjest enam kasutusel naaberriikidest tangitud kütus, mis viib arvestatava hulga maksuraha Eestist välja. Kriisi ajal drastiliselt langenud kütuse müügimahtude ning transpordiettevõtetel tekkivate likviidsusprobleemide tõttu on ka kütusetarnijate võimekus jätkusuutlikult tagada Eesti turu teenindamine sattunud löögi alla.

Tagamaks transpordiettevõtete ja kütusesektori jätkusuutlikkus ning aitamaks kaasa Eesti majanduse taastumisele kümnendi (kui mitte kogu iseseisvuse taastamise järgse aja) kõige suuremast majandussurutisest, teeme valitsusele ettepaneku erakorraliselt langetada diislikütuse aktsiisi 2015. aasta tasemele.

Eesti on diislikütusele kohaldanud aktsiisimäära (49,3 senti liitri kohta), millest kõrgem on see ainult viies ELi liikmesriigis: Belgias, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias ja Hollandis1. Lisaks tasub märkida, et nendest riikidest vaid Holland ei rakenda transpordiettevõtetele kohalduvat aktsiisimaksu tagastamise poliitikat2 – seetõttu võib öelda, et vaid ühes ELi liikmesriigis kohaldatakse transpordiettevõtetele kõrgemat diislikütuse aktsiisikoormust, kui Eestis.

Eesti transpordisektor konkureerib peaasjalikult lähiriikidest pärinevate vedajatega, samuti liigub ebasoodsa maksukeskkonna tõttu kütuse tankimine Eestist naaberriikidesse. Seetõttu peaks kavandatav aktsiisilangetus viima Eesti kütusehinna samade võrdväärseks naabritega – see aitab suurendada nii kohalike vedajate konkurentsivõimet kui tagada aktsiisilaekumise jäämise Eestisse.

Märgime, et vaadates viimase 15 kuu hinnainfot ELi ametlikust Nädalasest Kütuseülevaatest3 on regiooni riikide (võrdluses Soome, Rootsi, Poola, Läti ja Leedu) kütuste netohind olnud võrdväärne. Eesti puhul on diislikütuse netohind (s.o. keskmine müügihind, millest on lahutatud riiklikud maksud) liitri kohta võrreldaval perioodil kõikunud ainult 1,22 sendi võrra odavama hinnaklassiga naabritega võrreldes (Läti, Leedu, Poola). Sellest tulenevalt võib väita, et Eesti kütuse müügihindade ainuke erinevus tuleneb riiklikest maksudest ning muudest nõuetest4.

Täna on Lätis ja Leedus märkimisväärselt madalam diislikütuse aktsiisimäär ning kohaldades Eestis 2017. aastal kehtinud aktsiisimäärasid jääb lõunanaabrite kütuse hind Eestist konkurentsivõimelisemaks. Alandades diislikütuse aktsiisi 2017. aastal kehtinud tasemele 44,8 senti/L muutuks meie aktsiis küll madalamaks kui Soomes (diislikütuse aktsiisimäär 45,8 senti/L), kuid siiski jääks see kõrgemaks kui Lätis (42,6 senti/L) ja märkimisväärselt kõrgemaks kui Leedus (37,2 senti/L). Seetõttu on see meie hinnangul ebapiisav meede, et tuua esile soovitud muutus transpordisektori ja kütusesektori konkurentsivõimet silmas pidades.

Kuna kütuse hinnaerinevus meie regioonis tuleneb ainult riiklikest maksudest ja muudest nõuetest, siis oleks mõistlik kütuseaktsiis alandada erakorraliselt 2015. aasta tasemele 39,3 senti/L. Antud aktsiisimäära kohaldamisel näeme olevat märkimisväärset positiivset mõju transpordiettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ja kohaliku kütuseturu elavdamisele. Antud aktsiisimäära kohaldamine jätaks aktsiisilaekumised Eestisse ning aitaks hoida elus kohalikke transpordiettevõtteid ning säilitaks töökohti valdkonnas.

Lisaks diislikütuse aktsiisi alandamisele on mõistlik samas proportsioonis vähendada ka teiste mootorikütuste aktsiise – see aitaks kaasa eratarbijate ostujõu tõstmisele ning kohaliku majanduse elavdamisele läbi erinevate toodete ja teenuste suureneva siseriikliku tarbimise.

Allkirjastanud digitaalselt: Eesti Õliühing, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Autoettevõtete Liit

ELEA annab aktsiisilangetusele samuti oma toetuse

Eesti logistikute ja ekspedeerijate erialaorganisatsioon ELEA pooldab samuti igati rahandusministeeriumi plaani lisada valmivasse lisaeelarve eelnõusse erinevate aktsiiside langetamine. Aktsiiside langetamine on vajalik eelkõige selleks, et kui majandus hakkab uuesti tõusma, oleksid Eesti ettevõtted, kes eri energiakandjaid suuremas mahus tarbivad, paremas konkurentsiseisus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on aktsiiside langetamise mõju eelarvele umbes 10% kogu paketist ehk siis umbkaudu 200 miljonit eurot.

ELEA on seisukohal, et mootorkütuste aktsiisi langetamine ei tohiks olla ajutine lahendus kriisiaja üleelamiseks kuni uue majandustõusuni. Jah, aktsiisi langetamine toob kaasa tulude vähenemise, kuid kuskil ei räägita võimalusest seda suurendada. Me ei räägi sellest kuidas muuta Eesti atraktiivseks ka riiki transiidina läbivatele sõidukitele, et läbi selle kätte saada saamata jäänud tulu. Eestil on Skandinaaviamaadega ühenduse pidamiseks hea geograafiline asukoht, peame leidma viisi, et läbisõitvad veokid peaksid Eestis tankimist majanduslikult mõtekaks.

Veondusettevõtetele on alternatiiviks ka osaline aktsiisitagastus, mida praktiseeritakse mitmel Euroopa Liidumaal.

Kriis pole logistikasse veel päriselt kohale jõudnud, kuid ees ootavad suured muutused ning samasugusel kujul ei hakka seni toimivad süsteemid enam kunagi tööle.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistika.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150