Transpordi- ja logistikasektori esindajad toetavad avaliku pöördumisega aktsiisilangetust

Kõrged aktsiisid on tänaseks tekitanud olukorra, kus Eesti transpordiettevõtted ei suuda konkureerida naaberriikide vedajatega ning tänane keeruline majandussituatsioon on pannud kogu sektori jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Teiselt poolt on nii Eestisiseste vedude kui ka Eestist lähtuvate ja riiki läbivate rahvusvaheliste vedude teenindamiseks järjest enam kasutusel naaberriikidest tangitud kütus, mis viib arvestatava hulga maksuraha Eestist välja. Kriisi ajal drastiliselt langenud kütuse müügimahtude ning transpordiettevõtetel tekkivate likviidsusprobleemide tõttu on ka kütusetarnijate võimekus jätkusuutlikult tagada Eesti turu teenindamine sattunud löögi alla.

Tagamaks transpordiettevõtete ja kütusesektori jätkusuutlikkus ning aitamaks kaasa Eesti majanduse taastumisele kümnendi (kui mitte kogu iseseisvuse taastamise järgse aja) kõige suuremast majandussurutisest, teeme valitsusele ettepaneku erakorraliselt langetada diislikütuse aktsiisi 2015. aasta tasemele.

Eesti on diislikütusele kohaldanud aktsiisimäära (49,3 senti liitri kohta), millest kõrgem on see ainult viies ELi liikmesriigis: Belgias, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias ja Hollandis1. Lisaks tasub märkida, et nendest riikidest vaid Holland ei rakenda transpordiettevõtetele kohalduvat aktsiisimaksu tagastamise poliitikat2 – seetõttu võib öelda, et vaid ühes ELi liikmesriigis kohaldatakse transpordiettevõtetele kõrgemat diislikütuse aktsiisikoormust, kui Eestis.

Eesti transpordisektor konkureerib peaasjalikult lähiriikidest pärinevate vedajatega, samuti liigub ebasoodsa maksukeskkonna tõttu kütuse tankimine Eestist naaberriikidesse. Seetõttu peaks kavandatav aktsiisilangetus viima Eesti kütusehinna samade võrdväärseks naabritega – see aitab suurendada nii kohalike vedajate konkurentsivõimet kui tagada aktsiisilaekumise jäämise Eestisse.

Märgime, et vaadates viimase 15 kuu hinnainfot ELi ametlikust Nädalasest Kütuseülevaatest3 on regiooni riikide (võrdluses Soome, Rootsi, Poola, Läti ja Leedu) kütuste netohind olnud võrdväärne. Eesti puhul on diislikütuse netohind (s.o. keskmine müügihind, millest on lahutatud riiklikud maksud) liitri kohta võrreldaval perioodil kõikunud ainult 1,22 sendi võrra odavama hinnaklassiga naabritega võrreldes (Läti, Leedu, Poola). Sellest tulenevalt võib väita, et Eesti kütuse müügihindade ainuke erinevus tuleneb riiklikest maksudest ning muudest nõuetest4.

Täna on Lätis ja Leedus märkimisväärselt madalam diislikütuse aktsiisimäär ning kohaldades Eestis 2017. aastal kehtinud aktsiisimäärasid jääb lõunanaabrite kütuse hind Eestist konkurentsivõimelisemaks. Alandades diislikütuse aktsiisi 2017. aastal kehtinud tasemele 44,8 senti/L muutuks meie aktsiis küll madalamaks kui Soomes (diislikütuse aktsiisimäär 45,8 senti/L), kuid siiski jääks see kõrgemaks kui Lätis (42,6 senti/L) ja märkimisväärselt kõrgemaks kui Leedus (37,2 senti/L). Seetõttu on see meie hinnangul ebapiisav meede, et tuua esile soovitud muutus transpordisektori ja kütusesektori konkurentsivõimet silmas pidades.

Kuna kütuse hinnaerinevus meie regioonis tuleneb ainult riiklikest maksudest ja muudest nõuetest, siis oleks mõistlik kütuseaktsiis alandada erakorraliselt 2015. aasta tasemele 39,3 senti/L. Antud aktsiisimäära kohaldamisel näeme olevat märkimisväärset positiivset mõju transpordiettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ja kohaliku kütuseturu elavdamisele. Antud aktsiisimäära kohaldamine jätaks aktsiisilaekumised Eestisse ning aitaks hoida elus kohalikke transpordiettevõtteid ning säilitaks töökohti valdkonnas.

Lisaks diislikütuse aktsiisi alandamisele on mõistlik samas proportsioonis vähendada ka teiste mootorikütuste aktsiise – see aitaks kaasa eratarbijate ostujõu tõstmisele ning kohaliku majanduse elavdamisele läbi erinevate toodete ja teenuste suureneva siseriikliku tarbimise.