Saaremaa silla rajamine võtab vähemalt 15 aastat

Saaremaa silla teemal pidasid arutelu Maanteeameti juhatuse liige Martin Lengi, endine Est-For Investi eestvedaja Margus Kohava, Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ja Põhjamaade investeerimispanga ekspert Vilius Girkontas.

Maanteeameti juhatuse liikme Martin Lengi sõnul toetab Saaremaa silla ideed üle 60 protsendi kohalikest elanikest. See on oluline eeldus projekti õnnestumiseks, kuid arvestada tuleb erinevaid riske, kuna tegemist on Natura aladega. Ta lisas, et tänaste eelduste kohaselt läheb silla rajamisele vähemalt 15 aastat. “Kui valitsus täna otsustaks, et Saaremaa sild tuleb rajada, siis 10 aastat läheks planeerimisele ja viis aastat ehitamisele,” hindas ta.

Est-For Investi endise eestvedaja Margus Kohava sõnul saab maakonnaüleste mõjudega suurprojekte planeerida vaid riigi eriplaneeringu kaudu, mis on poliitiline protsess. Valitsusele hakkab planeerimisprotsessi jooksul avaldama poliitilist survet kohalik omavalitsus, kel motivatsioonimehhanism puudub – olgu projektiks sild, tehas või muu infrastruktuuri projekt.

Tema hinnangul tuleks muuta Eesti maksusüsteemi nõnda, et maapiirkondadesse rajatud infrastruktuuri pealt teeniks maksutulu just need omavalitsused, mis puutuvad kokku vahetute mõjudega. “Miks mitte töötada maksusüsteemi kallal, kus kohalik omavalitsus enda territooriumil olevalt infrastruktuurilt vahetut tulu teeniks? See motiveeriks omavalitsusi investeeringuid meelitama, mitte tõrjuma ja kohalik elanikkond saaks sellest loogikast aru. Näiteks silla puhul võiks osa sillamaksu tulust laekuda kohalikele omavalitsustele,” rääkis ta.

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla sõnul võib Saaremaa silda pidada maamärgi tüüpi projektiks, millel on kaks omadust. “Esiteks kipuvad sellised projektid ajaliselt venima ning teiseks lähevad maamärgi tüüpi projektid reeglina alati kallimaks kui esialgu planeeritud. Seetõttu, ilmselt saab selliseid projekte rahastada vaid investorite konsortsium, sest näiteks pensionifond sooviks otseinvesteeringu silla rajamisse teha alles faasis, kus selle rajamine on kaljukindel ning valmimisaeg ja finantseerimisvajadus selgunud. Seetõttu on vaja kaasata ka teist tüüpi investoreid,” rääkis ta.

Pensionifondi tüüpi investor saab algusjärgus panustada läbi teiste fondide. Näiteks võib pensionifond olla mõne erakapitalifondi investor, mis omakorda otsustab hakata Saaremaa silla juhtinvestoriks. Tamla lisas, et tema hinnangul saavad suured infrastruktuuri projektid realiseeruda vaid väga tugeva poliitilise poolehoiu korral, mis peab kestma üle valimistsüklite ning see eeldab erinevate erakondade toetamist.

Põhjamaade investeerimispanga ekspert Vilius Girkontas nõustus poliitilise toe vajadusega. Lisaks leidis ta, et Saaremaa silla finantseerimise struktuuri loomise puhul tasub kaasata rahvusvahelised eksperdid. “Eestil on PPP projektidega vähe kogemusi. Kuna panused on kõrged, siis riskid tuleb maandada nii avaliku- kui erasektori jaoks. Kui Saaremaa silla PPP hästi struktureerida, siis sel juhul võib projektil jumet olla,” rääkis ta.

Tallinnas toimunud Infrastruktuuri konverents Infra2019 toimus kolmandat korda. Mullu toimus konverents Riias ja tunamullu Vilniuses. Konverentsi korraldasid Eesti juhtiv erakapitali investeeringute ettevõte BaltCap ja advokaadibüroo COBALT.