Saaremaa silla planeerimisprotsessile kulub kümme aastat ja ehitamisele viis aastat, suurprojektide realiseerumiseks võiks muuta maksusüsteemi, silla rajamist avaliku- ja erasektori koostöö (PPP) vormis tasub kaaluda. Selliste mõteteni jõuti täna toimunud infrastruktuuri konverentsil Infra2019.
Arutelus osalesid Kristjan Lepik, Kristjan Tamla, Vilius Girkontas, Margus Kohava ja Martin Lengi.
  • Arutelus osalesid Kristjan Lepik, Kristjan Tamla, Vilius Girkontas, Margus Kohava ja Martin Lengi.
  • Foto: Johan-Paul Hion
Saaremaa silla teemal pidasid arutelu Maanteeameti juhatuse liige Martin Lengi, endine Est-For Investi eestvedaja Margus Kohava, Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ja Põhjamaade investeerimispanga ekspert Vilius Girkontas.
Maanteeameti juhatuse liikme Martin Lengi sõnul toetab Saaremaa silla ideed üle 60 protsendi kohalikest elanikest. See on oluline eeldus projekti õnnestumiseks, kuid arvestada tuleb erinevaid riske, kuna tegemist on Natura aladega. Ta lisas, et tänaste eelduste kohaselt läheb silla rajamisele vähemalt 15 aastat. “Kui valitsus täna otsustaks, et Saaremaa sild tuleb rajada, siis 10 aastat läheks planeerimisele ja viis aastat ehitamisele,” hindas ta.
Est-For Investi endise eestvedaja Margus Kohava sõnul saab maakonnaüleste mõjudega suurprojekte planeerida vaid riigi eriplaneeringu kaudu, mis on poliitiline protsess. Valitsusele hakkab planeerimisprotsessi jooksul avaldama poliitilist survet kohalik omavalitsus, kel motivatsioonimehhanism puudub – olgu projektiks sild, tehas või muu infrastruktuuri projekt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele