Autor: Logistikauudised.ee • 28. august 2019

Keskmine brutotunnipalk oli Eestis 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis. Veonduses ja laonduses oli keskmine tunnipalk 7,93 eurot. Veonduse ja laonduse sektor oli ka esimene valdkond, mille keskmine palk jäi alla Eesti keskmise.

Aprillis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot. Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9% võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4% ja see tõusis võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal (2390 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2296 eurot) ning energeetikas (1913 eurot). Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus). Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal - põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1817 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1685 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (11,2%) ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5%).

II kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju (1545 eurot) ja Tartu (1440 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1084), Valga (1060 eurot) ja Hiiu (971 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8% suurem kui eelmise aasta II kvartalis.

Elukalliduse tõus neelab palgakasvu

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee kevadel korraldatud tööturu- ja palgauuring näitab aga, et töötajate majanduslik toimetulek ei ole paranenud – kui eelmisel aastal hindas oma toimetulekut keskmiseks, heaks või väga heaks 80% küsitlusele vastanud töötajatest, siis sel kevadel 79%. Oma toimetulekut keskmiseks hindavad töötajad teenisid 1431 eurot brutotöötasu, toimetulekut heaks või väga heaks hindavad vastajad üle 2000 euro.

Kõige paremini tulevad töötasuga toime juhid, sh valdkonnajuhid ja esmatasandijuhid, tippspetsialistid ning keskastmespetsialistid, kellest enamik hindas oma toimetulekut keskmiseks, heaks või väga heaks. Juhtide, tippspetsialistide ja keskastmespetsialistide hinnangud toimetulekule ei ole aastaga peaaegu muutunud, samas kui mitmes madalama palgaga ametirühmas on hinnangud toimetulekule halvenenud.

„Kui eelmisel aastal nägime mitmetes ametirühmades hüppelist toimetuleku paranemist, siis sel aastal on hinnangud pigem 2017. aasta küsitluse tulemustega sarnased. Näiteks kontoriametnikest tuli sel kevadel oma töötasuga toime 71%, aasta tagasi 80%, 2017. aastal aga 69%. Müügi- ja teenindustöötajatest tuli oma töötasuga toime 58%, aasta varem 64% ja üle-eelmisel aastal 51%,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Töötajate hinnanguid oma toimetulekule võisid mõjutada eelmisel aastal toimunud muudatused maksuvaba tulu arvestamises, mis jätsid madalama palgaga töötajatele rohkem raha kätte. Praeguseks ollakse veidi suurema sissetulekuga harjunud ja lisaks on palkade kasv vähendanud paljudel töötajatel ka maksuvaba tulu suurust,“ lisas Kadri Seeder.

Kehv toimetulek on seotud ka pingete ja stressiga. Üle pooled (52%) töötajatest tunnistasid, et neil esineb pingeid ja stressi rahaga seotud murede tõttu. Pea iga viies töötaja (19%) kogeb rahamuredega seotud pingeid sageli. Enim esineb rahaga seotud pingeid kehvasti toimetulevatel töötajatel, kellest ligi pooled kogevad pingeid sageli. Samuti esineb neil sagedamini töö ja tervisega seotud stressi.