Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti elektrifitseerib kogu raudtee sadade miljonite eest
"Raudteevõrgu elektrifitseerimine aitaks vähendada nii keskkonnamõju kui ka müra ning suurendaks samas sõidukiirust. Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi 5 miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk pressiteate vahendusel.
Majandusminister Taavi Aasa sõnul võib projekti maksumus ulatuda 400 miljoni euro lähedale. "See sisaldab muidugi ka muid meetmeid, kaasa arvatud on vajalik juhtimissüsteemide muutmine, aga põhimõtteliselt 300–380 miljonit," ütles Aas "Aktuaalsele kaamerale".
Rene Koka sõnul on Eesti küll märkimisväärselt investeerinud, et muuta rongiliiklus inimestele mugavaks ja kättesaadavaks. Ometi on Eesti praegu üks kõige väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus. „Kui keskmiselt liigutab elekter 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti," ütles keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on vaja arendada elektritransporti, luua korralikud transpordiühendused, laiendada kergliiklusteede võrku, parendada sõnnikukäitlust ning investeerida hoonete energiatõhususse. Neist kõige suurema kasuteguri kasvuhoonegaaside heite vähendamisel annaks raudteeliikluse elektrifitseerimine, sestap käsitles keskkonnaministeerium seda eraldiseisvana ülejäänud meetmepaketist.
Kui praegu ulatub Eesti transpordi-, põllumajanduse- ja tööstussektori süsinikuheide kuue miljoni tonnini, siis aastaks 2030 on eesmärk 5,5 miljonit. Kui Eesti seda ei suuda, tuleb puuduolevat saastekvooti kalli hinnaga osta.
Taristuinvesteeringu projekti raudtee elektrifitseerimiseks valmistab majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette koostöös keskkonnaministeeriumiga.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
3
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Viimased uudised
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Detsembri ekspordiveduriks osutusid väärismetallid
Konverentsid
Hetkel kuum
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele