Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti elektrifitseerib kogu raudtee sadade miljonite eest
"Raudteevõrgu elektrifitseerimine aitaks vähendada nii keskkonnamõju kui ka müra ning suurendaks samas sõidukiirust. Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi 5 miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk pressiteate vahendusel.
Majandusminister Taavi Aasa sõnul võib projekti maksumus ulatuda 400 miljoni euro lähedale. "See sisaldab muidugi ka muid meetmeid, kaasa arvatud on vajalik juhtimissüsteemide muutmine, aga põhimõtteliselt 300–380 miljonit," ütles Aas "Aktuaalsele kaamerale".
Rene Koka sõnul on Eesti küll märkimisväärselt investeerinud, et muuta rongiliiklus inimestele mugavaks ja kättesaadavaks. Ometi on Eesti praegu üks kõige väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus. „Kui keskmiselt liigutab elekter 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti," ütles keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on vaja arendada elektritransporti, luua korralikud transpordiühendused, laiendada kergliiklusteede võrku, parendada sõnnikukäitlust ning investeerida hoonete energiatõhususse. Neist kõige suurema kasuteguri kasvuhoonegaaside heite vähendamisel annaks raudteeliikluse elektrifitseerimine, sestap käsitles keskkonnaministeerium seda eraldiseisvana ülejäänud meetmepaketist.
Kui praegu ulatub Eesti transpordi-, põllumajanduse- ja tööstussektori süsinikuheide kuue miljoni tonnini, siis aastaks 2030 on eesmärk 5,5 miljonit. Kui Eesti seda ei suuda, tuleb puuduolevat saastekvooti kalli hinnaga osta.
Taristuinvesteeringu projekti raudtee elektrifitseerimiseks valmistab majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette koostöös keskkonnaministeeriumiga.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele