Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil investeerida raudtee elektrifitseerimisse lähema 8 aastaga kuni 400 miljonit eurot.

- Praegu liigub Eestis 86 protsenti veeremist diislikütuse jõul.
- Foto: Eesti Meedia/Scanpix
"Raudteevõrgu elektrifitseerimine aitaks vähendada nii keskkonnamõju kui ka müra ning suurendaks samas sõidukiirust. Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi 5 miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk pressiteate vahendusel.
Majandusminister Taavi Aasa sõnul võib projekti maksumus ulatuda 400 miljoni euro lähedale. "See sisaldab muidugi ka muid meetmeid, kaasa arvatud on vajalik juhtimissüsteemide muutmine, aga põhimõtteliselt 300–380 miljonit," ütles Aas "Aktuaalsele kaamerale".
Rene Koka sõnul on Eesti küll märkimisväärselt investeerinud, et muuta rongiliiklus inimestele mugavaks ja kättesaadavaks. Ometi on Eesti praegu üks kõige väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus. „Kui keskmiselt liigutab elekter 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti," ütles keskkonnaminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on vaja arendada elektritransporti, luua korralikud transpordiühendused, laiendada kergliiklusteede võrku, parendada sõnnikukäitlust ning investeerida hoonete energiatõhususse. Neist kõige suurema kasuteguri kasvuhoonegaaside heite vähendamisel annaks raudteeliikluse elektrifitseerimine, sestap käsitles keskkonnaministeerium seda eraldiseisvana ülejäänud meetmepaketist.
Kui praegu ulatub Eesti transpordi-, põllumajanduse- ja tööstussektori süsinikuheide kuue miljoni tonnini, siis aastaks 2030 on eesmärk 5,5 miljonit. Kui Eesti seda ei suuda, tuleb puuduolevat saastekvooti kalli hinnaga osta.
Taristuinvesteeringu projekti raudtee elektrifitseerimiseks valmistab majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette koostöös keskkonnaministeeriumiga.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.