COMODULE hakkab Eestis elektritõukerattaid tootma

CoModule looja Kristjan Maruste esinemas Pärnu Tarneahelakonverentsil  Foto: Urmas Kamdron

“Hakkame Eestis ehitama elektritõukerattaid, ehk toome Eestisse sõidukitootmise tagasi. Meie eesmärk on kolmanda kvartali lõpus, neljanda alguses alustada tootmist. Praegu müüme 20 000 karpi, aga võiks müüa 20 000 rollerit koos selle karbiga.” teatas iduettevõtte COMODULE looja Kristjan Maruste Pärnu Tarneahelakonverentsil.

“Oleme viimased üheksa kuud, ninast veri väljas, hagu andnud. Nüüd oleme jõudnud sellisesse vahepunkti, et viimase kahe kuu jooksul olen lennukis elanud ja kliente külastanud, et aru saada, mis juhtub,” kirjeldas idufirma COMODULE looja Kristjan Maruste ettevõtte pöörast tänapäeva Pärnu Tarneahelakonverentsil, mis kandis sel aastal pealkirja “Hoogne teekond”.

Maruste selgitas, et varem ehitas tema meeskond võidusõiduautosid ja jõudis sellega maailma tippu. Tegu oli tudengivormeli projektiga, kus jõuti 500 meeskonna hulgas maailma viie parema sekka. “Kui sa üheksa kuuga pead disainima, projekteerima, detailid tootma ja selle kokku panema ning siis ka Ameerikas võistlema, siis arusaam kiirusest on võib-olla natuke teistsugune kui muudes valdkondades,” rääkis Maruste.

Kui autodega lõpparve tehti, liiguti Maruste sõnul juba märksa tõsisema teema juurde. “Me ehitame tehnoloogiat, mis ühendab tõukerattaid, rulasid, jalgrattaid, mootorrattaid ja motorollereid internetiga,” võtab ta COMODULE’i missiooni lühidalt kokku.

“Me ehitame sellist elektroonikamoodulit, mille paneme hiljem karbi sisse ja seejärel karbi sõiduki külge. See elektroonikaplaat hakkab sõidukiga suhtlema ja kogub andmeid – näiteks aku või sõidukiiruse kohta. Seejärel saadab plaat info pilve või serverisse, kus seda saab erinevate tööriistadega analüüsida. Samas ühendub see ka sõiduki ja sõiduki kasutajaga. Kui lähed poodi ja ostad elektrijalgratta, siis sellega tuleb kaasa rakendus, kust saad valida, kuidas su sõiduk toimetab ja kas tema tervisega on kõik korras,” kirjeldas Maruste.

Uued ärimudelid

Maruste sõnul on praegu maailmas umbes 200 000 sõidukit, mille saab mobiilist käima panna, sõita kuhu iganes ja seejärel sõiduki sihtkohta maha jätta. Selleks peab sõiduk suhtlema internetiga.

Tema sõnul on tekkimas uued ärimudelid ja COMODULE’i ärimudel ongi see, et ettevõte müüb oma lahendusi sõidukitootjatele, kes integreerivad tehnoloogia juba tootmisprotsessi käigus. Teine pool on müük operaatoritele, kes omavad tuhandeid sõidukeid ja opereerivad linnades. “Meie teenime raha nii, et ühel juhul saame suure summa alugses ja teisel juhul saame kuutasu süsteemi toimimise eest.”

Ta täpsustas, et kui start-up maailma seostatakse ennekõike tarkvaraga, siis COMODULE teeb nii tarkvara kui riistvara. “Riistvara tähendab elektroonikat, mida tuleb päriselt toota. Tarkvara saab aga lõputult skaleerida ehk paned serverisse vunki juurde ja müüd,” sõnas ta.

Kui võtta arvesse vaid elektroonika pool, siis COMODULE’i tehnoloogiat kasutab praegu umbes 55 000 sõidukit üle maailma. Kui lisada juurde tarkvaralahendused, siis ulatub sõidukite hulk üle 100 000! Sõidukeid on Euroopas, Ameerikas, Uus-Meremaal, Indias ja mujalgi. “Enam kui 43 riigis tiksuvad meie seadmed – seega, kui mul on paha tuju, võtan lahti maailmakaardi ja tuju läheb kohe heaks,” muigas iduettevõtja.

“Kui sul on Hiinas tootmispartnerid, Euroopas oled sa ise ja klient on Ameerikas, siis ongi su tööpäev 24 tundi jäjest ja ettevõte peabki toimetama 24 tundi ööpäevas,” usub Maruste. “Ja meid on praegu ettevõttes 42, kasvasime sellel kuul (märtsis – toim) nelja inimese võrra. Selline on praegu meie tempo.”

Lend Los Angelesse

“Umbes 11–12 kuud tagasi juhtus selline asi, et üks härra tegi oma ettevõtte, ostis Hiinast paar tuhat tõukeratast ja pani need ühes Los Angelese eeslinnas Santa Monicas tänavale. Ta tegi juurde ka hästi lihtsa mobiilirakenduse, kust said sõiduki käima panna ja järgmisse kohta sõita,” kirjeldas Maruste.

See härra teadis väga hästi, mida Uber või Lyft halvasti teevad – mõlemad vajavad juhtide abi. “Autonoomsed sõidukid vajavad veel kümmet aastat aega. Aga lahendada saab probleemi sellega, et inimesed rendivad endale ise sõidukit. Kuna sõiduk maksab 300 eurot ja üks sõit umbes 3 eurot, siis kõige kiirem raha tagasiteenimine võtab 14 päeva. See oligi esimene mudel ja Birdyst sai ettevõte, mis on kõige kiiremini kasvava turuväärtusega start-up inimkonna ajaloos,” selgitas Maruste.

COMODULE’i meeskond on aastate jooksul sõidukite jagamist palju jälginud ja Birdy lugu nähes istus Kristjan Maruste pikema jututa lennukisse ning lendas LA-sse. Taksost väljudes nägi ta esimeste minutite jooksul 12aastast tüdrukut ja 70aastast härrat tõukeratastel, lisaks ka teisi vanusegruppe. “Sain aru, et see sõidukitüüp ongi see, mis vallutab maailma. See on nii lihtne ja odav, nii intuitiivne,” usub Maruste.

Seejärel kruvis ta sõidukilt asjade interneti karbi maha ja tõi Eestisse. “Tegin selle karbi lahti ja nägin, et see tehnoloogia on tegelikult metsikult primitiivne, kuid umbes viis korda kallim kui meie tehnoloogia, aga samas mitu järku maas.”

Kristjan Maruste, COMODULE asutaja.

“Meie pidime otsustama, kas tahame kaevata või müüa labidaid. Kuna oleme tehnoloogiainsenerid, otsustasime, et tahame olla labidamehed.”

Seejärel algas kullapalavik ja siin on kaks moodust – üks on see, et lähed ise kaevama, teisel juhul müüd labidaid. “Meie pidime otsustama, kas tahame kaevata või müüa labidaid. Kuna oleme tehnoloogiainsenerid, otsustasime, et tahame olla labidamehed.”

Maruste selgitas, et loomulikult tahtsid kõik uut Birdyt teha. Kuna COMODULE oli oma panuse juba kuus aastat tagasi just nendele sõidukitele pannud ja on nüüd maailmaturul liider, siis juhtus Maruste sõnul selline asi, et umbes kuus kuud ei olnud maailmas ühtegi teist ettevõtet peale nende, kes suudaks tõukerattaid internetiga ühendada. “Ainus alternatiiv oli üks Huawei tütarettevõte Hiinas, aga kui te teate natuke Ameerika ja Hiina suhteid ning mis andmete maailmas toimub, siis teate, et mitte keegi ei taha oma servereid läbi Hiina lasta. Ja siis oligi nii, et olime ainsad, kes suutsid aidata,” selgitas Maruste ja lisas, et ukse taga oli pidevalt umbes 30 ettevõtet.

“Kui varem tootsime aastas 2000 ühikut, siis praegu on meil potentsiaali müüa kuus 20–30 000 ühikut. Oleks pidanud selle kasvu tegema ühe kuuga, aga oleme suutnud seda teha viie kuuga. Selle nelja kuuga, mis läks kauem, oleme kaotanud umbes 10 miljonit eurot. Oleks pidanud olema kiiremad, aga olime nii kiired kui vähegi suutsime,” kinnitas ta.

Mis saab edasi?

Maailmas on Maruste sõnul praegu 200 000 tõukeratast, millest umbes 80% on tehtud ühe Hiina ettevõtte poolt. “Kusjuures, tehas ei ole väga palju suurem kui Salvesti oma Tartus. Loomulikult tahavad nemad ka vahelt välja lõigata asjade interneti mehi, sest eks see ole ju jabur, et ostad tõukeratta ühest kohast, karbi teisest kohast, ja siis paned need omavahel kokku,” sõnas ta.

“Selleks, et meie saaksime siia maailma jääda, on meil vaja endal ka selles ahelas kõrgemale liikuda,” jätkas Maruste. “Üks asi on elektroonika, teine asi on see, et kas ja mis edasi teeme. Oleme jõudnud selleni, et meil on üks väga paindlik allhankija, kes tuli meiega kaasa. Hiina on väga suur konkurent, aga ainus võimalus ellu jääda ongi see, et sa tegelikult lõpuks ise toodad. See on masstootmise puhul ainus võimalus, et tegelikult disainid tootmisprotsessi ja siis vaatad, millise toote sealt välja saad tõmmata.”

“Niisiis – hakkasime oma tehast ehitama,” teatas iduettevõtja ettekandes.

Hiinlastega pole võimatu võistelda

Maruste lisas veel, et hiinlastega võitlemiseks tuleb kõrgemale ronida ja selleks peab ise väga julge olema. “Sellest tulenevalt hakkamegi Eestis ehitama elektritõukerattaid ehk toome Eestisse sõidukitootmise tagasi. Meie eesmärk on kolmanda kvartali lõpus-neljanda alguses alustada sarnaste seadmete tootmist. Praegu müüme 20 000 karpi, aga võiks müüa 20 000 rollerit koos selle karbiga.”

Maruste märkis veel, et see, mida COMODULE teeb, on fenomenaalne. Ehkki paljud ütlevad, et hiinlastega on võimatu võistelda, kinnitas Maruste, et on 20 korda üle arvutanud ja näeb, et asja on võimalik teha sama hinnaga ja palju ägedamalt. “Tahame toota asja, mis kestaks ja oleks 100% taaskasutatav ning mis kasutaks rohelist energiat.”

“Otsime väga aktiivselt partnereid, kes oskavad torusid painutada, sinna auke lõigata, ja seda ka lehtmetallidega,” kutsus Maruste saalis olevaid ettevõtteid üles endast märku andma. “Elektrimootorit tahaks ka Eestis paari aasta pärast ise kokku keerata. Tootmismaht on umbes 10 000 kuus, seega see saab olema korralik hüpe!”

Keskkond ja kitsas ruum

Kristjan Maruste peab sealjuures ka keskkonnaprobleeme väga oluliseks ja näeb elektrisõidukitel suurt tulevikku.

“Kõige rohkem inimesi sureb õhusaaste tõttu. Meie siin Eestis oleme metsikult õnnelikud, sest oleme puhta õhuga riikide arvestuses maailmas TOP10s. Üks globaalne trend on paraku kliima soojenemine ja õhusaaste. Teine trend on linnastumine. See tähendab, et meil pole sellist varianti, et need sõidukid ei võtaks maailma üle. Linnades on meid liiga palju, sinna ei mahu autosid juurde, aga kui me jätkame autode ostmist, siis me lihtsalt sureme õhusaaste kätte.”

Mis toimus

Pärnu Tarneahelakonverents 2019 "Hoogne teekond"

Aeg ja koht: 21.-22. märts, Pärnu Kontserdimaja

Esinesid: Finnair, BLS Logistics, Salvest, LSG Sky Chefs, Pipelife Eesti, Iglucraft, Radius Machining, Columbus Eesti, Baltic Logistic Solutions, Ericsson, Maxima Eesti, Glamox SPL, STACC, Intepia, Nefab Packaging, TREV2

Peaesinejad: tarneahela professor ja riskiekspert Omera Khan ning ettevõtja Joakim Helenius

Vaata ürituse galeriid SIIT.

Pärnu Tarneahelakonverents 2020 toimub 2.-3. aprillil Pärnu Kontserdimajas.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150