See laev sõidab veel kaua

Laeva kuivdokkimist tehakse n-ö vannis, kust tööde ajaks vesi välja lastakse.   Foto: Harro Puusild

“Seda laeva on hästi poputatud ja ta sõidab veel kaua,” ütleb Tallinna ja Stockholmi vahel seilava reisiparvlaeva Victoria I kapten Rain Oolmets oma laeva kohta.

Tallinki reisilaeval Victoria oli märtsis juubel – laev on praeguseks merd kündnud juba ühtekokku 15 aastat! Ettevõte võttis aluse vastu 9. märtsil 2004 ja oma esimesele reisile suundus ta 21. märtsil 2004.

Laeva kapten Rain Oolmets ütleb kaljukindlalt, et Victoria on endiselt väga heas korras ja selle taga on korralik hooldus. “Victoria on väga hästi säilinud ja teda on hästi poputatud – see laev sõidab veel kaua,” on kogenud meresõitja veendunud. Ta lisab, et tänapäeval on laevadel võimalik kõike vahetada ja uuendada ning seda ongi Victoria puhul tehtud.

Terve märtsi esimese poole viibis laev Soomes, Naantali laevatehases kuivdokis. Tagasi liinile naasis alus 18. märtsil. Kaks nädalat kestnud hooldustööde käigus uuendati nii reisijateala, tehti hooldustöid tehnilistes ruumides ja loomulikult ka veeliinist allpool.

Logistikauudised kohtus laeva kapteni Rain Oolmetsaga Naantalis laeva pardal 11. märtsil ehk nädal enne uuesti vette laskmist.

“Ujuvdokk on see, kuhu laev sõidab sisse ja mis seejärel koos laevaga üles tõuseb. Naantalis on kuivdokk ehk justkui kivide sisse tehtud vann, kuhu sõidame sisse ja mis seejärel tühjaks pumbatakse,” selgitas Oolmets taustaks ja lisas, et vee väljapumpamine võttis umbes kolm tundi.

MS Victoria

Ehitusaasta: 2004

Pikkus: 192,9 m

Laius: 29 m

Kiirus: 22 sõlme

Jääklass: 1 A super

Tekke: 12

Reisijate arv: 2500

Kajutite arv: 740

Kajutikohti: 2254

Liinimeetreid: 1030

Allikas: Tallink

Kui vesi basseinist välja pumbatakse, vajub laev põhjas asuvate kiilplokkide peale. “Selleks tuleb laev väga täpselt paika panna ja see kõik käib silma järgi – tuleb väga täpselt vaadata, kus on laeva diametraaltasapind. Mänguruumi palju pole,” selgitas kapten.

Laeva sättimiseks on olemas ka dokkimise plaan, mille järgi on täpselt näha nii laeva põhi kui andurid, kuhu ei tohi kiilplokke kindlasti panna. “See on läbitöötatud protsess, doki töötajad teavad, kuhu plokid panna. Laev liigutatakse täpselt õigesse kohta ja kui laev on kohal, siis lastaksegi vesi välja.”

Laeva kapteni Rain Oolmetsa taga on näha, millised on kiilplokid, millele laev toetub.  Foto: Harro Puusild

Töö algab palju varem

Oolmetsa sõnul algab doki ettevalmistustöö juba palju varem ning põhiline tehaksegi ära enne dokki saabumist. “Kui laev hakkab Naantali poole sõitma, siis peavad protsessid paigas olema, sest kohapealne on ainult täideviimine. Meil on olemas dokispetsifikatsioon ehk dokument, millega valmistame ette ja paneme paika kõik tööd. Seal on kirjas tingimused, kuidas laev dokki tuleb ja mida me tahame, samuti tagab see varustuse olemasolu.”

Sellest dokumendist sõltub dokkimisel palju, sest hästi kokku pandud plaan muudab dokitööd palju lihtsamaks. “Kõik detailid on läbi mõeldud: mis on olemas, mis on puudu, mida on vaja juurde tellida. Kui see kõik on ette tehtud, siis on lihtne. Halvasti on siis, kui tuled dokki ja hakkad avastama, et nüüd on see katki ja seda enam pole – siis on probleem,” jätkas Oolmets.

Ta lisas, et sellisel juhul on lahendusi juba palju kallim leida, sest ajasurve muudab need kordades kallimaks.

Kapten tunnistab, et selliseid asju, millega pole algselt arvestatud, ilmneb doki ajal ikka. “Ikka on olemas mingeid asju, mida ei ole enne võimalik avastada, kuid palju on siiski võimalik ka ette mõelda. Tuleb mõelda, et kui konkreetne asi läheb vahetusse, siis mida see endaga kaasa toob – milliseid detaile või varuosasid veel vaja on,” jätkab kapten doki tagamaade kirjeldamist.

Näiteks tuleb Oolmetsa sõnul palju kasutada ka eelmiste dokkimiste kogemusi. Tuleb analüüsida, milliseid töid siis tehti ja eelmist kogemust maksimaalselt ära kasutada.

Seotud on sadu inimesi

Oolmetsa sõnul oli Victoria märtsikuise dokkimisega seotud sadu inimesi ja kümneid ettevõtteid.

“Ainuüksi Tallink on palganud 30 ettevõtet – alltöövõtjaid, kellel on oma töötajad. Lisaks olid doki enda laevatehase alltöövõtjad ja töötajad. Siin on väga palju erinevaid osapooli,” märgib kapten, lisades, et kaudselt võib Victoria dokkimisega seotud töötajate hulk ulatuda 500 inimeseni.

Laeva vasakpoolne vööripõtkur on hoolduseks välja võetud. Põtkuri kruvi väljavõtmiseks tuleb teatud kohad lahti keevitada ja hoolduseks kaldale viia.   Foto: Harro Puusild

Need inimesed käivad küll laeval erinevatel aegadel ehk vastavalt tööde ajagraafikule, kuid siiski võib dokkimise ajal ühel ajal laeval olevate töötajate hulk ulatuda paarisaja inimeseni. Seega on laev doki ajal sagimist täis ja kõik teavad, mida nad tegema peavad. “Me teeme igal hommikul koosoleku ja arutame, kus oma järjega oleme ja mis tööd plaanis on ning mis on kiirem,” poetab kapten.

Töö allpool veeliini

Üks olulisemaid asju kuivdokis on töö allpool veeliini ehk laeva vee alla jääva osa hooldamine. “Kõik see, mis jääb vee alla, tuleb üle kontrollida. Neid asju on palju,” tunnistab kapten. Ta lisab, et kontrollima peab näiteks vööripõtkureid, mis on sisuliselt laeva vööris asuvad väikesed sõukruvid, mis aitavad manööverdada.

“On teatud asjad, mis on vaja üle vaadata töötundide järgi, ja on asju, mis on vaja üle vaadata 15 aasta jooksul,” selgitab ta ja lisab, et märtsikuise doki ajal käidi üle näiteks reduktorid. Veel on kapteni sõnul väga oluline veealune koht see, kust sõukruvi korpusest välja tuleb, sest seal on ühel pool õli ja teisel pool vesi ning vahel ka tihendid. “See on tundlik element ja sellised asjad on vaja iga kord üle kontrollida.”

Vetikad tõmbavad kiirust alla

Üks oluline pool laeva veealuse osa töödest on ka värvitööd, mida tehakse mitmes vahetuses. Vana värvi eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalset ja väga tugeva survega liivapritsi. Enne uue värvi pealekandmist pannakse alla krunt ja seejärel juba kaetakse põhi uue sinise klaasfiibervärviga, mis on mõeldud jää sees sõitmiseks.

“Huvitav on veel ehk see, et kui laev on vees, siis tekivad põhja külge vetikad, mis mõjuvad kohe kiirusele ja kütusekulule. “Suviti käime veealust osa ka tuukritega puhastamas. Neil on olemas aparaat, mis oma harjadega kogu veealuse osa üle kraabib. Suvel teeme seda kindlasti korra kuus,” ütles kapten Oolmets. “See sõltub veesoojusest ja -temperatuurist – kui on soe vesi ja palju valgust, siis kasvab vetikas hästi.”

Selline kiire vetikapuhastus võtab aega umbes neli tundi ning selleks piisab vaid ühest tuukrist ja julgestustiimist kail. Töö on võimalik ära teha päevasel ajal ja liiniliiklust see ei sega.

Kogenud kapten Rain Oolmets on varem merd sõitnud ka Tallinki teistel alustel – nii Isabelle’il, Baltic Queenil kui ka Regal Staril.

Victoriat nimetab aga Oolmets väga heaks laevaks, millel on väga head omadused.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150