Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vedajad jäid rikkumistega vahele varasemast sagedamini
Eelmisel aastal avastati Eesti teedel kolmandiku võrra rohkem raskeid autoveoalaseid rikkumisi kui aasta varem, Eesti firmade rikkumiste arv kasvas veidi aeglasemas tempos.
Teisipäeval toimunud autokaubaveo komisjon tegi ka ettepanekud haldusmeetmete rakendamiseks 23 vedajale, kelle autovedude kontrollimisel on tuvastatud raskeid õigusrikkumisi või teekasutustasu nõuete rikkumisi.
Kui 2017. aastal tuvastati Eesti politsei poolt teedel kokku 414 rasket autoveoalast rikkumist, siis 2018. aastal oli see arv 570. Kasvanud on nii Eesti kui ka välisriikide veoettevõtjate kontrollimisel Eesti teedel tuvastatud raskete rikkumiste arv.
2017. aastal tuvastati Eesti vedajatel nii Eesti kui välisriikide teedel 402 rasket rikkumist, siis 2018. aastal oli see arv 494. Välisriikide vedajate kontrollimisel Eestis tuvastatud raskete rikkumiste arv kasvas 51-lt rikkumiselt 2017. aastal 119 rikkumisele 2018. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuvastatud raskematest rikkumistest esines kõige enam autojuhi poolt sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamist, sõidumeerikus teise isiku juhikaardi kasutamist ja mootorsõiduki või autorongi lubatud täismassi rohkem kui 20protsendilisi ületamisi. Eelnevate aastatega võrreldes esines rohkem ka tehnoülevaatuseta ja ohtlike rikete või puudustega sõidukite kasutamist.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.