24 oktoober 2018

Transiidikeskuse uuel omanikul Eestis suured plaanid

Philip Sweens kinnitab, et Transiidikeskuse uus omanik plaanib mitmeks aastakümneks Eestisse jääda.   Foto: Andres Haabu

Hamburger Hafen und Logistic Internationali (HHLA) juht Philip Sweens rääkis, et Saksa börsifirma plaanib jääda Eestisse vähemalt 44 aastaks.

Et keegi Hamburgis Transiidikeskuse nime välja hääldada ei suutnud ja et see firma üldise näoga sobituks, bränditi see hiljuti ümber HHLA TK Estoniaks. Kuigi eestlastel on ikka veel veidi valehäbi küljes, et oleme liiga väikesed ja vaesed, siis Sweens näeb siin hoopis hulgaliselt võimalusi.

Lisaks heale geograafilisele asukohale on tema sõnul tegu turvalise majanduskeskkonnaga, kus on nii hea õigusruum, euro kui ka Transiidikeskuses kohapeal nii korralik juhtkond, et seda ei kangutata.

"Ei ole nii, et siin tulevad bussidega sakslased juhtima," kinnitas Sweens, öeldes, et praegu otsitakse juurde ostujuhti ning et plaanis on aja jooksul Transiidikeskust laiendada – ruumi on sõna otseses mõttes – loodetakse ka rohkem töötajaid palgata. Sweensi sõnul on kontsernis tavaks, et kohalikke üksuseid juhivad kohalikud inimesed.

Laienemisega ei kiirustata. "Me võtame arenguks aega," ütles Sweens.

Hamburger Hafen und Logistic Internationali juht Philip Sweens esineb ettekandega ka 28. novembril Omniva uues logistikakeskuses toimuval Logistika Aastakonverentsil, kus ta võtab luubi alla Eesti, kui transiitriigi arenguvõimalused!

Lisaks teemad ja esinejad:

Logistikaahela tulevik? Rahvusvaheline asjade vedu automaatses pilveteenuses. Esineb Shipitwise´i juht Aleksander Gansen.

Milline on ekspedeerija nägemus tuleviku logistikast? Esineb Balti Logistika partner Magnus Lepasalu.

Milliseid väljakutseid seab globaalne e-kaubanduse kasv logistikasektorile? Esineb Cleveroni juht ja omanik Arno Kütt.

Läänemere regiooni kaubavahetus kasvab kiiresti, aga tuleviku ennustamiseks peame mõistma kasvutegureid. Esineb Tallink Grupi kaubavedude juht Håkan Fagerström.

Tallinna ringraudtee eskiisprojekt – milline võib tulevik? Esineb Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee.

Lisaks toimub kaks paneelarutelu, kus küsime “milline on tuleviku logistika?” ja “milline on tuleviku transport?”.

Loomulikult saab pärjatud ka Aasta Logistikategu, kuhu on veel viimaseid päevi avatud ka kandideerimine. Konverentsi modereerib Urmas Vaino.

Soodushinnaga registreerumine kestab veel vaid kuni tänase õhtuni, ehk 24. oktoobrini!

Sõlmpunkt Siiditeel

TK Eesti juhatuse liige Vladimir Popov lisas, et Eesti on olnud traditsiooniliselt transiidiriik, aga et Venemaa-suunaline transiit on poliitilistel põhjustel raskendatud, tuleb leida uusi võimalusi. Näiteks keskendutakse senisest rohkem põhja-lõuna suunale. Oluline on sealjuures hiljuti sõlmitud kokkulepe Eesti ja Leedu Raudtee vahel, plaan on arendada Muuga–Kaunase raudtee-shuttel'it. Eesti Raudteega arutatakse Lõuna-Eesti ja Muuga vahelise ühenduste üle.

Et Hiina suure Siiditee lõpp-punkt on Saksamaa, siis mõeldakse ka selle üle, kuidas täpselt Euroopat sellega ühendada. "Muuga võiks olla Siiditee põhjapoolseim punkt," arutles Sweens. "Aga seda kõike ei tee me ise ega üksi. Valitsustel on siin suur roll. Kes kontrollib Siiditee Venemaa-osa? See on Vene riik," nentis Popov.

Kuigi meedias on spekuleeritud, et HHLA võib siseneda Gdanski sadamasse, siis see on Sweensi sõnul nii poliitiline küsimus, et sellest ei saa praegu hingatagi.

Eesti on hea paik

Transiidikeskuse ostuprotsess käis ülikiiresti: möödunud aasta lõpus läheneti teineteisele ja pärast mõnekuist arutelu, juba märtsis saadi lepingule allkirjad alla. Sweens mainis Baltic M&A konverentsil, et üks põhjus, miks ost teoks sai, oli HHLA jaoks soodne hind – eriti kui vaadata praegu turul nõutavaid hindu. Hind on ikka veel saladus, kuid Sweens meenutas, et läbirääkimised tehingut nõustava Derlinguga läksid hinna pärast päris tuliseks.

Eesti odavuse tõi ta välja ka Muuga sadama edasise arengu juures: Eesti soodsad hinnad võimaldavad ettevõttel lihtsamini laieneda ja teenuseid pakkuda. Lisaks transiidile soovitakse pakkuda lisateenuseid, luua lisandväärtust, mis sõltuvust transiidist vähendaksid.

Transpordifirma jaoks on transpordiühendus kriitilise tähtsusega ning juba varem on HHLA maininud, et on dialoogis Eesti valitsusega ning on avalikult öelnud, et eelistaks Rail Balticu kaubasadamana Muugat. Aga mis siis saab, kui Rail Balticut ei tule? Kas sakslased müüvad Transiidikeskuse taas maha a lähevad parematele jahimaadele? 

"Rail Baltic on võimalus, aga see ei ole eeldus Eestis äri ajamiseks," rahustas Sweens. Ta ütles, et vähemalt 44 aastaks jäädakse siia kohapeale ning ka ilma Rail Balticuta pakub Eesti palju arenguvõimalusi.

Autor: Äripaev

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150