Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome kaalub teemaksu kehtestamist
Soome majandusuuringute keskus Etla soovitab lähiaastail kasutusele võtta teemaksud, nagu nägi ette kunagise Nokia tegevjuhi Jorma Ollila töörühma 2013. aastal kokku pandud kava.
Helsingi
Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Teemaksuga saaks Etla hinnangul valmistuda kütusemaksude laekumise vähenemiseks, kui elektriautode hulk järjest suureneb. Ka kinnisvara maksustamist tuleks Etla arvates suurendada.
„Elektriautode levides pöörduvad kütusemaksusummad lähiaastatel langusesse, samal ajal eeldavad isesõitvad autod ja muu säärane uusi investeeringuid teetaristusse. Investeeringuvajadus kasvab ka linnastumisega seoses,“ leiab Etla. Vastasel korral satub
„Transpordivõrgu ülalpidamine ja arendamine satub ilma rahastuse uuendamiseta raskustesse. Teisalt annab tehnika arendus parema võimaluse kasutada kasutajaid tõhusa rahastusallikana. Tuleks ilma igasuguste eelarvamusteta võtta kasutusele uued võimalused,“ ütles Etla tegevjuht Vesa Vihriälä
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna avaldatud raporti autorid tuletavad meelde, et tänapäevane tehnoloogia võimaldab muuta teemaksu suurust vastavalt sellele, kui suur koormus mingil lõigul on. See muudaks liiklust linnas sujuvamaks ja lihtsustaks linnaplaneerimist.
Autorid soovitavad teise tõhusa transpordiinvesteeringute allikana kinnisvaramaksude tõstmist. „Kinnisvara maksustamine on hea võimalus kasutada osa teeinvesteeringutega kaasnenud kinnisvara hinnatõusust nende investeeringute rahastamiseks, eriti kasvukeskustes,“ juhib tähelepanu Etla uuringujuht Niku Määttänen.
Ka erarahastus kasutavad nn elukaaremudelid võivad raporti järgi tulla kõne alla taristuehituse rahastamisel, aga need nõuavad hoolikat läbimõtlemist.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.