Antiradariga on vahele jäänud juba 440 juhti

Kagu piiripunkti politseikapten Jaanika Karp nentis Logistikauudistele, et Eestis keelatud antiradarid on valdavalt avastatud välisriigi kodanike sõidukitest, enim Venemaa Föderatsiooni kodanike kasutusest. Vähemal määral on antiradareid avastatud aga ka näiteks Leedu, Läti, Eesti, Valgevene, Poola  ja teiste riikide kodanikelt.

Kui autost avastatakse antiradar esmakordselt, piirdutakse Karpi sõnul hoiatusega ning teavitatakse, et Eestis on selline seade keelatud. Kui juht püüab teistkordselt antiradariga piiri ületada, alustatakse aga juba väärteomenetlust.

„Reeglina on nii, et keda on juba hoiatatud, see teistkordselt keelatud esemeid Eestisse kaasa enam ei võta. Seega võib järeldada, et suurem osa juhtumitest on seotud vähese teadlikkusega kahe riigi vahelistest seaduslikest eripäradest selliste esemete osas,“ tõdes Karp.

Eestis antiradaritele kehtestatud keelu põhjus peitub Karpi sõnul selles, milleks antiradarit peaasjalikult kasutatakse. „Ehk kiirust ületades mitte vastutada oma ohtliku teo eest juhul, kui politsei on lähipiirkonnas liiklust rahustamas. Samas on just kiirusületamine üks suurim ohutegur, mis kasvatab rasketesse liiklusõnnetustesse sattumise riski.“

Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, võib määrata kuni 400eurone rahatrahv. Seaduse järgi ei tohi sellist seadet mootorsõidukis olla ka siis, kui see ei tööta või on katki.