Loe, mida arvavad eestlased meie "liikluskultuuritusest"

Üle 100 küsitlusele vastanu kasutas Eesti liikluskulltuurile hinnangu andmise võimalust. 41% andsid Eesti liikluskultuurile negatiivse hinnangu, 33% vastajatest jäid neutraalseks ja leidsid liikluskultuuris nii head kui ka halba. 26 vastajat olid positiivsed, kellest kaks kirjeldasid liikluskultuuri isegi väga heana.

Siinkohal mõned näited vastustest, kus inimesed hindavad liikluskultuuri ja kirjeldavad olukorda meie liikluses.

* Suhteliselt halb ja närviline. Esimest korda uues linnas liikudes, näiteks Tallinnas tahetakse üle sõita, kui see oleks võimalik. Palju on kiirustajaid, liikluseeskirjade rikkujaid. Tean rääkida tee-ehitustsoonides liiklemisest, seis on halb. Tagasipöörded tehakse valedest kohtadest ja punase-valgevöödiliste liiklusmärkide 686 “ohtlik koht või teeäär” paigutusest ei peeta kinni.

* Viisakust juba leidub, kuid kui inimesed liiklemise ja reeglid ka endale selgeks teeksid, siis oleks varsti päris hea!

* Hindan heaks. Autojuhid võiksid olla rohkem tähelepanelikumad ja rooli taga mitte tegeleda kõrvaliste asjadega.

* Võrreldes Põhjamaadega on liikluskultuur Ida-Euroopalikum - rohkem on agressiivseid juhte, liiklusrikkujaid jne. Samas võrreldes teiste Ida-Euroopa ja isegi Balti riikidega, on Eesti liikluskultuur tunduvalt parem, tehakse vähem ohtlikke möödasõite ja liikluseeskirjadest peetakse rohkem kinni. Kindlasti on Eesti liikluskultuur ka parem kui Lõuna-Euroopas (Itaalia, Kreeka, Balkanimaad), juhid on rahulikumad ja on vähem sagimist. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi arenguruumi veel on, siis pole liikluskultuur üldse kõige hullem ja tundub, et ajaga muutub see järjest paremaks.

Juunis läbi viidud küsitlus korraldati Volkswageni tarbesõidukite divisjoni eestvõttel ja vastata sai Auto24 foorumites ning auto-moto elustiiliblogi Wroomer Facebook’i lehel. Kokku oli vastanuid 137 inimest.