Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poola kasseerib vedajatelt sularahas hiigelsummasid
“Ma saaks aru, kui tegemist olnuks tolli- või aktsiisikaubaga. Olnuks see kaup Poolast tulnud, sinna viidud või mis iganes. Kuid täiesti tavaline transiitveos Euroopa Liidus, kus deklareeritakse kaupade vaba liikumist. Hea küll, meil on siit Bialystokki sõita alla tuhande kilomeetri, selle elab üle. Aga kui oleks olnud analoogne olukord mõne Portugali veokiga? Sealt on Bialystokki 3500 kilomeetrit. Kuidas siis seda raha tolliparklas istuvale autojuhile toimetada?” on OÜ Ferroline Grupp tegevjuht Tõnu Sepp hämmeldunud, rääkides paari nädala tagust lugu, mille peale isegi meie riigiametnikud ei oska kosta muud, kui: “uskumatu!” Teha pole aga midagi, sest teise riigi siseasjadesse ei saa keegi sekkuda, kirjutab Äripäeva erileht Logistikauudised.
Keeruline Poola seiresüsteem
Loo tagamaid tuleb otsida Poolas mullu märtsis rakendatud kaupade liikumise seiresüsteemist SENT, kus tuleb elektrooniliselt registreerida teatavad riiki läbivad kaubagrupid. Peamiselt on tegu nn “sensitiivsete” kaupadega, mida võidakse transiidi sildi all riiki sisse toimetada ja kohapeal maha müüa. Alkohol, tubakas, määrdeained, kütused jms.
Selle aasta 14. juunist lisandusid nimekirja ka taimsed ja loomsed rasvad ning tõsteti kautsjonisummat, mida ei arvestata enam kaupade neto-, vaid brutoväärtuse pealt. Transiitveose puhul lasub selle deklareerimise kohustus vedajal. Sageli ei pruugi vedaja aga teadagi, mis koorem tal tuleb peale võtta ja kui autojuht ei orienteeru piisavalt hästi kaubagruppide koodides ja ei oska nõuda nende registreerimist, võib sattuda vägagi täbarasse olukorda.
“Saame ekspedeerijana kliendilt enamasti tellimusi stiilis: tavakaup, kolm alust, marsruut Hannover-Tallinn, tehke hind ja tooge ära. Meie ei tea täpselt, millest need alused koosnevad,” ütleb Sepp, kelle sõnul just sellise olukorra orki nemad lendasidki.
KOMMENTAAR
ERAA suhtumine kahetine
“See süsteem kehtib juba aasta aega ning meieni on jõudnud vaid väga üksikud taolised juhtumid,” ütles ERAA info ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolainen.
Ta ei näe ka erilist probleemi süsteemi keerukuses. “Esimest korda ehk on keeruline, aga edaspidi on juba palju lihtsam. Ingliskeelsed juhendid on kõik Poola tolliameti kodulehel olemas ja erinevaid dokumente tuleb täita ka teistes riikides kohalikus keeles.”
Küll aga tunnistas ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp, et trahvide sissenõudmine sularahas ei lähe kohe kuidagi kokku tänapäevase EL põhimõtetega.
“On selge, et selline käitumine ei mahu mitte mingitesse ramidesse. Teisalt on tegu samast sarjast looga, nagu on Prantsusmaal, kus autos ööbimise eest võd saada trahvi kuni 60 000 eurot, Saksamaa keskmise palga nõue jne. Tekib küll küsimus, et mida siis ikkagi täpselt kaupade vaba liikumise all mõeldakse?”
“10. juunil peeti meie veost vedav auto kinni, kontrolliti kõike mis vähegi andis, mingeid tehnilisi vigu ei leitud, töö- ja puhkeajaga oli kõik korras ja siis avastati, et meil on koormas mootoriõlid ja veel miskit, mis oleks pidanud olema SENT-süsteemis registreeritud. Juhile anti aega 30 minutit asi ära korraldada. Too helistas kohe logistikule, kuid kuna oli pühapäev ja viimane polnud parasjagu arvuti taga, võtnuks selleni jõudmine oluliselt kauem aega kui pool tundi. Ehk seda võimalust ei jõutud enam kasutada. Selle peale pandi auto Poola tolliameti parklasse Bialystokis ja öeldi juhile, et ainus võimalus siit edasi sõita, on maksta ära trahv 5000 zlotti ja 40 000 zlotti kautsjonit registreerimata kauba eest. Kokku 45 000 zlotti,” rääkis Sepp.
“Ühtegi arvet või kviitungit ei väljastatud, oli vaid ingliskeelne väljatrükk sellest seadusest ja pastakaga alla kirjutatud 20 000 + 20 000 + 5000 zlotti ehk siis kummagi kaubagrupi eest 20 000 zlotti, pluss trahv juhile. Ja maksta saab ainult sularahas,” lisas ta.
Summa kasvas üleöö
Kuna 45 000 zlotti tähendab enam kui 10 000 eurot, hakati esmaspäeval Eestist kiirelt asju ajama, arvates esimese hooga, et see on mingi nali või halvimal juhul tolliametnike omavoli.
“Meil on ikkagi 21. sajand, digiajastu. Kas tõesti ei ole võimalik kuidagi teisiti neid arveid klaarida? Üritasime kätte saada Eesti saatkonda Varssavis, kaks päeva proovisime, mitte kedagi ei õnnestunud tabada. Uurisime ERAAst (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon – toim), et mida teha? Sealt tuli vastus, et jah, selline on süsteem, oleks pidanud registreerima ja kogu lugu. Suhtlesin mitmeid kordi Poola tollipunkti juhiga, ainus vastus, mida mulle korrutati, oli: only cash ehk ainult sularahas,” rääkis Tõnu Sepp.
Tema sõnul ei jäänudki lõpuks üle muud, kui veofirma juht istus autosse, võttis vajaliku koguse sularaha kaasa ning sõitis Bialystokki. Neljapäeva hommikul ehk 14. juunil jõudis ta kohale ning tolliametnikud tervitasid teda teatega, et samal päeval tõusid Poolas kautsjonimäärad ja uus summa on nüüd kokku 65 000 zlotti.
Hetkel kuum
“Näidati sedasama paberit, kus pastakaga kirjutatud 40 000 oli maha tõmmatud ja kirjutatud asemele 60 000. Öeldi, et enne minema saa kui 65 000 zlotti (ligi 15 000 eurot – toim) on sularahas tasutud. Õnneks oli juhil kaks erinevat pangakaarti, kuhu kummalegi kanti 10 000 zloti väärtuses raha peale ja nii said mehed puudu jäänud summa automaadist välja võtta.”
Tõnu Sepal pole õrna aimugi, kui palju meie vedajaid on veel sama probleemiga kokku puutunud. “Ühte konkreetset ekspedeerijat ma tean, kuid temal oli summa väiksem ja tal õnnestus see lõpuks ka ülekandega ära tasuda, kuid teistele hoiatuseks on see juhtum kindlasti.”
Ta tunnistab, et ei salga oma süüd ja need kaubad oleks tulnud õigeaegselt registreerida, kuid kogu süsteem on sedavõrd keeruline, et selles orienteerumiseks peab olema tõeline spetsialist või oskama hästi poola keelt, kuna paljud olulised detailid on seal kohalikus keeles. “Meie seisukoht on küll see, et kui kaupade vaba liikumise tingimustes nõuab üks riik utoopilisi trahve ja kautsjoneid sularahas, siis see ei ole tänapäeval normaalne.”
Kuula samal teemal ka raadiosaadet: Ärikliendid roolis
TASUB TEADA
Mida peab Poola transiidil deklareerima
Kaubagrupid CN-koodi järgi
Alkohol
CN 2207 Denatureerimata etüülalkohol vähemalt 80%, denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mistahes alkoholisisaldusega.
Õlid, naftatooted
CN 2707 Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast, bensool (benseen), toluool (tolueen), ksülool (ksüleen), naftaleen.
CN 2710 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (va toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70% massist ja rohkem naftaõlisid või mineraalõlisid.
CN 3403 Määrdeained (70% massist naftaõlisid), vahendid tekstiilmaterjalide, naha jms töötlemiseks.
CN 3826 Biodiisel.
Muud keemiatooted
CN 2905 Atsüklilised alkoholid, metanool, propaan, butaan, etüleenglükool, glütserool.
CN 2917 Polükarboksüülhapped, oblikhape.
CN 3811 Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, määrdeõlilisandid.
CN 3814 Solvendid, lahustid (butüülatsetaadi baasil).
CN 3820 Antifriisid (etüülalkoholi baasil).
CN 3824 Keemiatooted, segud.
Tubakatooted
Toidurasvad ja -õlid
CN 1507–1517 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused. Töödeldud toidurasvad, mh oliivõlid ja nende fraktsioonid, päevalille- ja rapsiõli.
Margariin, söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest (v.a vedel margariin).
Rafineerimata taimsed õlid (Poola kaupade ja teenuste klassifikaator 10.41.21–10.41.29).
Allikas: ERAA
Ehk võtta Poolalt hoopis õppust?
Sepp küsib samas irooniliselt, et võib-olla on Eesti riigil aga Poolalt hoopis üht-teist õppida?
“Meil kurdetakse, et ei saada välismaa vedajatelt teekasutustasu kätte. Miks ei võiks Eesti riik samamoodi teha veokitele näiteks Iklasse numbrituvastusega tõkkepuud ja kui tasu on maksmata, panna auto parklasse seisma kuni see on sularahas tasutud. Kui Poolakad saavad sadades kordades suuremaid summasid meilt sisse kasseerida, siis kuidas meie ei saa seda väikest teemaksu välisvedajatelt kätte,” küsib Sepp, kes on oma silmaga jälginud, kuidas Tallinna sadamast sõidavad laevalt maha Poola numbritega veokid, kellel teemaks tasumata ja kes peatumata südamerahus edasi sõidavad.
“Meil kontrollitakse peamiselt vaid Eesti enda vedajaid, Poolas aga just välisvedajaid, mis on üldjuhul ka mõistlik. Seda muidugi juhul, kui pilli lõhki ei aeta,” ütleb Sepp ning räägib loo, kuidas üks vedaja pidi kolm kuud vana autoga tegema Poolas esiklaasi vahetuse, kuna sinna oli reisi ajal tekkinud 15 cm pragu.
“Auto originaaldokumendid võeti ära ja anti kolm päeva aega klaas ära vahetada. Vedaja pidigi minema esindusse, ootama poolteist päeva kuni uus esiklaas saabus, vahetama selle ära, minema uuesti ülevaatusele ja alles siis sai dokumendid tagasi ja reisi lõpuni sõita. Vaadates aga neid autosid, millega välisvedajad Eestis sõidavad, tuleb nutt peale. Ja siis mõtled, et me peame olema suutelised selle kõige taustal kuidagi konkurentsis püsima.”
Mitte keegi ei kommenteeri
Logistikauudised pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse küsimusega, kas tõesti mitte ükski Euroopa Liidu seadus ei reglementeeri transiitveoste puhul sularahanõuete piirmäärasid? Sealt öeldi, et see teema pole nende pärusmaa, küsige rahandus- või justiitsministeeriumist.
Rahandusministeerium soovitas pöörduda uuesti majandus- ja kommunikatsiooni- või justiitsministeeriumisse. Kuna viimasest aga mingit vastust ei tulnud, pöördusime lisaks ka maanteeametisse, sest amet, kes korraldab teekasutustasu kogumist Eestis, võiks ju teemaga ometi kursis olla. Selgus, et ei ole. Soovitati küsida hoopis politsei- ja piirivalveametist. Viimasest ei õnnestunud samuti ametlikku kommentaari saada, sõbralikult soovitati uurida kusagilt kõrgemalt.
Kuna aga Eesti ministeeriumid vaikisid nagu kokku lepitult, saatsime küsimuse Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraati, mille juhiks on eestlasest Henrik Hololei. Ikkagi oma mees Brüsselis. Lehe trükki mineku ajaks polnud sealtki mingit vastust tulnud.
Nõnda ongi kujunenud olukord, kus Poola probleemide vältimiseks on mitmed vedajad ja ekspedeerijad suunanud SENT süsteemiga tegelemise kohalikele. “Kasutame oma Poola partnerite abi, kes aitavad selle süsteemiga toime tulla. Ega siin muud võimalust eriti polegi kui see, et kas osata ise hästi poola keelt või kasutada sealsete partnerite abi, kui need on olemas. Tänu selle oleme meie pääsenud suurematest jamadest,” tunnistab Arco Transport Ida-Euroopa osakonna veokorraldaja Rene Männikus.
Sama teed on läinud ka DPD Eesti. “Oleme selle ülesande suunanud Poola DPD-le ja me ise otseselt sellega ei tegele. Samuti kasutame Poola vedudel kohalikke vedajaid, kes teemaga kursis on,” ütles DPD Eesti tegevjuht Rainer Rohtla.
ERAA endine nõukogu liige ja Transring Tartu juhatuse liige Jaak Kivisild oskab kõige selle juures anda aga vaid ühe soovituse: instrueerida paremini autojuhte, kellel peab olema täielik ülevaade kaubast, mida ta veab. Ja kui seal on tooteid, mida on vaja Poola seiresüsteemis registreerida, siis nõuda vastava teatise viitenumbrit. Enne seda aga lihtsalt mitte välja sõita.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
2
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
5
6
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Viimased uudised
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Eesti kütusemüüjad nõuavad valitsuselt naabrite eeskujul maksuleevendust
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele