Autor: Logistikauudised.ee • 27. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas hakkavad konteinerid raudteel liikuma?

Konteinerplatvormid Tartus kaubavedude ootel.
Foto: Meljo Musto
Juunist käivitatava Tartu-Muuga-Tartu konteinerrongi peamine laadimiskoht saab olema Tartu Kaubajaam, aadressil Lembitu 1B. Kuidas täpselt EVR Cargo uut Eestisisest konteinervedude liini kavandab, uurisime ettevõtte juhilt, Raul Toomsalult.

Kuigi välja on hõigatud, et EVR Cargo toob maanteedelt ära 26 000 poolhaagise jagu kaupa, ei hakka need kõik Tartust läbi käima. Ettevõtte juhatuse esimehe, Raul Toomsalu, sõnul on neil olemas kaubamahu eelkokkulepped, tänu millele saab mõlemas suunas käima panna kaks rongi nädalas. Hiljem on potentsiaali suurendada rongide arvu nii, et igal tööpäeval väljub üks rong mõlemas suunas, ehk nii saavutataksegi tase 26 000 veokit aastas. Mainitud mahu saavutamise korral avatakse terminale veel ka Tartust väljaspool.

EVR Cargo organiseerib ise autoveo

Esimeses faasis organiseerib ettevõte ise ka autoveo, mis võimaldab liiklusvoogu paremini kontrollida ja järjekordi vältida. Juhul kui tekib laadimisjärjekord, saab viis veokit oma laadimisaega oodata kaubajaama platsi ootekohtadel. 

Lisaks majanduslikule tulule, panustab riigifirma sotsiaalsele kasule. Näiteks sõidab  konteinervedude puhul veok tihti ühe otsa täis ja teise otsa tühja konteineriga. Maanteetransport on enim saastavaim transpordiliik, sest autode liiklemisel paisatakse õhku palju süsihappegaasi (CO2), tekitatakse liiklemisel müra ja liikluses ummikuid. Raudteel kauba vedamine on palju keskkonnasõbralikum kui maanteel ja annab omakorda panuse puhtamasse hingatavasse õhku.

Kaasliiklejad näevad pakutavat eelist veel eelkõige liiklejate ohutuses Tallinna-Luhamaa maanteel, kus nüüd on sõiduautoga lihtsam ja ohutum liigelda, sest vedukautosid ja poolhaagiseid hakkab seal vähem olema.

Mis on platvormvagun?

Platvormvagunid on tavaliselt 4- ja 6-teljelised, avatud vagunid masinate, seadmete, konteinerite, palkide, saematerjali või ülegabariidiliste kaupade veoks. Osa platvormvaguneid on eriotstarbeliselt määratud konteinerite, autode, terasplekirullide jms veoks ning neil on vastavad kinnitusseadmed.

Platvormvagunil puudub lagi ja seinad, mõnel vaguni tüübil on külgedel madalad äärised.  Kasutatakse erinevaid tüüpi vaguneid, vastavalt kauba tüübile ja tellija vajadusele. Vagunid jaotatakse klassikalisteks, millega saab ka merekonteinereid transportida ja spetsiaalseteks, mis on mõeldud suuremõõduliste ja ülegabariidiliste kaupade vedamiseks. Vaguni kandejõud on 60-75 tonni.

Rongis saab olema 54 vagunit

Kavandatavas konteinerrongis on 54 vagunit. Iga vagun on 40 jalga ehk mahutab kas ühe 40-jalase konteineri või kaks 20-jalast konteinerit (kokku 108 TEUd).

Pärast testperioodi, millega ettevõte alustab  juunis, hakkab konteinerrong sõitma kaks korda nädalas. Kui kaubamahud suurenevad, tihendatakse graafikut ning jätkatakse projekti laiendamist lisakaubajaamade avamisega.

Peamisel hakatakse kasutama 40-jalaseid fitting-platvormvaguneid, mida on rongis kuni 54. Laadimiseks kasutatakse nii 20-jalaseid kui ka 40-jalaseid konteinereid. Logistika toimub vastavalt kliendi vajadustele ja soovile (ning rongigraafikule ja tehnoloogilisele protsessile).

Lasti laadimiseks kasutatakse konteinertõstukit. Rongi laadimise aeg sõltub konteinerite arvust ja tüübist (40-jalaste konteinerite puhul on vaja vähem tõsteid kui 20-jalaste konteineritega). Osa konteinereid ladustatakse vagunitel, mistõttu vahetult pärast rongi saabumist või enne rongi väljumist pole nende puhul tõsteid vaja teha. Rongi laadimiseks kulub seega ligikaudu 1,5 kuni 3 tundi.

Sihikule võetakse kogu Lõuna-Eesti

Lasti kokku- ja jaotusveod toimuvad kogu Tartust lõunasse jääva ala ulatuses. Piirkond ei ole määratletud konkreetse raadiusega – pigem on määravaks asjaolu, et kaup liigub niikuinii Tartu kaudu Tallinnasse.

Hetkeseisuga plaanib EVR Cargo transportida konteineritega Tartu kaubajaamast Muuga sadamasse metalli, vilja, saematerjali, graanuleid vms. Tühjad konteinerid tuuakse Jõhvi, kus need laaditakse täis kas killustikku, aherainet või lendtuhka ja saadetakse Tartusse tagasi. EVR Cargo on valmis vedama kõiki mahukaupu ja tolmuvad kaubad kaetakse tentkattega.

Kuna rong sõidab paratamatult mõlemas suunas, siis jälgitakse üldist rongi täitumust. Rongi täitumuse puhul ei ole tähtis, kas konteiner on täis või tühi, kuna vedada on vaja ka tühje konteinereid (hind loomulikult neil kahel juhul erineb).

Konteinerrongi organiseerib ja käitab EVR Cargo ise, kuna tegemist on Eesti suurima raudteeoperaatoriga, kes teeb raudteevedusid iseseisvalt (võetakse vastu broneeringud, organiseeritakse laadimised, arveldatakse jne). Välist ekspediitorfirmat konteinerrongi käitamiseks ei kavatse ettevõte kaasata. Küll aga on ekspedeerijad teretulnud kasutama konteinerrongi võimalusi kui üht komponenti loodavates logistilistes ahelates.

Kogumisrongi põhimõtteid konteinerrongi puhul ei rakendata, kuna jaamades puuduvad tingimused konteinerite laadimiseks. Kui kaubamahtude suurenemise tõttu avatakse ka teine või kolmas kaubajaam, siis kaalub ettevõte võimalust, et rong läbib kõiki konteinerite laadimispunkte ning peatub neis vagunite lisamiseks või maha haakimiseks. Samas jälgitakse, et konteinerrongi teel oleku aeg, mis mõjutab teenuse atraktiivsust ja veo efektiivsust, ei läheks liiga pikaks.

Meljo Musto, logistikaspetsialist, Melsum OÜ juhataja ning logistikateemade blogija Facebookis (Logistikafännid).

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077