Hiiu Autotrans soovib riigilt kahjude hüvitamist

Hiiu Autotrans loetles mitmeid erinevaid kahjusid, mis katkenud praamiliiklus endaga kaasa tõid: kaubaautode tühisõidud Tallinn–Rohuküla–Tallinn, kui kaup tuli Tallinna tagasi saata, lisaks pidevad ooteajad sadamates (kõige pikem ooteaeg oli 36 tundi), autode pikem tööaeg ja kilomeetrikulu liinil Tallinn–Virtsu–Triigi–Kärdla–Sõru–Tallinn märtsi esimesel nädalal, autode pikem tööaeg ja kilomeetrikulu, kui parvlaev sõitis Heltermaa–Virtsu liinil, kogu personali tööjõukulu kasv: autojuhid, logistikud, töökoda, ära jäi mitu regulaarvedu, kuna autod ei saanud praamidele. Hiiu Autotrans teatas, et soovib riigilt kõnealuste kahjude hüvitamist.

Kokku andis oma kahjudest  vallale teada kuus Hiiumaa ettevõtet, kelle otsene kahju veebruari lõpust aprilli alguseni toimunud parvlaevaühenduse tõrgete ajal oli ligi 25 000 eurot. Avalik veebiküsitlus oli Hiiumaa valla kodulehel avatud 9. märtsist 5. aprillini. Selle aja jooksul kogunes vastuseid 310, nende hulgas 191 Hiiumaa elaniku, 53 Hiiumaa või Hiiumaaga seotud ettevõtte, 23 suvehiidlase, 16 mandril elava või töötava hiidlase, 12 Hiiumaa külastaja, 7 Hiiumaa ametikooli õpilase vastused.

Ligi veerand vastanutest kannatas kahju

Vald küsis, mil määral mõjutas praamiühenduse katkemine ja ajutise liiniga seotud olukord vastaja toiminguid/ettevõtet. Üle poole vastajatest (52%), ütles, et olukord oli ebamugav, aga tegi plaanid ümber ja transpordiga seotult otsest kahju ei olnud. Ligi veerand vastajatest (24%) kirjutas, et olukord oli väga keeruline ja tõi kaasa otseseid kahjusid. 13% vastaja elu või ettevõtte tegevust ühenduse probleemid ei mõjutanud.

Vastajatel olid häiritud töökohtumised, koolis käimine ja koolitused, arstil käimised ja arstide vastuvõtt Hiiumaa haiglas, perede kokkusaamised, matused, Hiiumaa külaliste tulek-minek. Kommentaarides lisati, et kõige suurem puudus oli infost ja eriti kasinalt oli saada infot bussiliikluse kohta.

Vabades vastustes kirjeldasid vastajad oma otseseid kulusid, mis peamiselt olid seotud  majutusega, transpordi lisakuludega ja saamata tasudega. Üks ettevõtja tõi näite, et osa ettevõttele kokkulepitud tööst läks teistele ettevõtetele Lätis ja Valgas. Majutusettevõtja tõi näite, et soomlastest puhkemaja külastajad jäid tulemata, kuna puudus võõrkeelne info nii TS Laevade võõrkeelsel kodulehel kui Rohuküla sadamas.

Vastajate hulgas oli ka Hiiumaa haigla esindaja, kes kirjeldas, et praamiühenduse katkemine oli Hiiumaa haiglale suur väljakutse mitmes valdkonnas. Kannatas patsientide transport kõrgema etapi haiglatesse ja patsientide järelravile saabumine tagasi Hiiumaale. Ambulatoorsed vastuvõtud jäid praamiliikluse tõttu ära, patsientide ees tuli vabandada, kuulata ära nende pahameel ning leida arstile ja patsientidele uued sobivad ajad: ortopeedil 27 patsienti, taastusraviarstil 12 patsienti, sonografistil 16 patsienti ja EMO arstide valvegraafiku muutmine. Kuna anestesioloogiline valve Hiiumaal on mehitatud mandri arstidega, siis oli vaja arstidele selgitada olukorda ja keelitada neid tulema Hiiumaale tööle varem, kuigi varem tulemise eest tasu ei maksta.

Kommunikatsiooni püütakse parandada

Vastajad said ka teha ettepanekuid, mida oleks saanud olukorra lahendamisel teisiti teha. Peamiselt jäi kõlama, et oluline on operatiivne tervikliku info jagamine nii olukorrast kui ka lahendustest, sealhulgas lisareisidest läbi kindla infokanali, kus on koos info nii laevade, lennukite kui ka busside liikumiste kohta.

Hiiumaa  vallavanem Reili Rand ütles, et vald on pärast kriisi pidanud töökohtumisi maanteeameti ja TS Laevadega, et leppida kokku põhimõtted, kuidas võimalikes eriolukordades edaspidi toimitakse. “Muuhulgas oleme kokku leppinud, et vedaja ja riigi vahelise veolepingu  tüüptingimustes sätestatakse, et eriolukordades toimetamisel kooskõlastatakse tegevus Hiiumaa vallaga,” ütles Rand.

Nüüd töötab vald selle nimel, et saada paika konkreetsed sammud eriolukordades tegutsemiseks. “Näiteks kuidas kirjeldada kriitilised või elutähtsad veosed, mida teenusepakkuja peab mahupiirangute puhul eelistama,” lisas Rand. Vald taotleb lepingumuudatust ka eriolukordade  puhul pileti tagastamiseks –  möödunud kuudel tõi kasutamata jäänud pileti tagastamine täiendavaid kulusid nii hiidlastele kui Hiiumaa külalistele. “Lisaks töötame selle nimel, et parandada kommunikatsiooni: et erinevate transpordiliikide info tuleks üheks kanalist,” ütles vallavanem Reili  Rand.