Janek Lehtmets: Saaremaa sillale pole mõtet kätt ette panna

Äripäev kirjutas 11. jaanuaril, et ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt tahavad valmis ehitada riigi tegemata jäänud Saaremaad ja mandrit ühendava silla, riigilt ootavad ettevõtjad aga jah-sõna.

Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets ütles Logistikauudistele, et nii suuri projekte ei tohi karta. „Minu arvates ongi Eesti võimalus ellu jääda vaadata natuke suuremat pilti ning mitte olla vastu kõigele suurele, mida tehakse,“ kommenteeris Lehtmets.

„Mulle isiklikult näib, et kui erakapitaliga tahetakse teha ühte silda, enneolematult suurt investeeringut, et ühendada mandrit ja saari, ning kasutamata selleks riigi raha, siis miks sellele kätt ette panna?“ küsis Lehtmets.

„Rail Balticat tehakse minu arvates niimoodi, et sellel ei ole taga adekvaatset majanduslikku mõõdet ja seda tehakse paljuski toetustega, ja mina ei ole selle kasutegurist veel aru saanud. Kui Saaremaa silda, mis on investeeringuna väga suur, teevad ettevõtjad oma vahenditega, siis sellisele asjale saaks ju kahe käega ainult hoogu anda,“ märkis Lehtmets.

Lehtmets lisas, et kui võrrelda kolme suurt projekti – Rail Baltic, Saaremaa sild ja Helsingi tunnel -, siis kõige ebamäärasem tundubki talle just Rail Baltic. „Praegu me ei tea seda, kuidas on planeeritud ja millises faasis on üldse Helsingi-Tallinna tunnel. Peter Vesterbacka ajab seda ja usun, et nemad ei ole ka kaugemal kui Saaremaa sild,“ märkis ta.

Tuimalt ära teha pole õige

Äripäev kirjutas 13. jaanuaril ka seda, et sillale on endiselt vastu keskkonnakaitsjad.

„Teatud grupp on inimesi on vastu ja see grupp inimesi teeb paraku väga kõva häält. Alati on ju lihtsam vastu olla. Mina vastupidiselt vaataks suuremat pilti ja meil ongi vaja teha suuremaid asju,“ rõhutab Lehtmets, kuid lisab, et keskkonnakaitsjatega tuleks siiski kokku leppida. „Seal tuleb leida kompromiss. Nad peavad keskkonnakaitsjatega kokkuleppele jõudma. Tuimalt ära teha pole õige, tuleb arvestada teatud nõuetega, kuid tegemata jätmine oleks minu arvates rumal.“

Lehtmets toob veel välja, et on projekte, mis oleks pidanud juba ammu tehtud olema. „Need on teatud asjad, mis Tallinna jaoks tunduvad suured. Võtame näiteks Haabersti ringi, mille oleks pidanud ära tegema juba kümme aastat tagasi. Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamises peaksime olema kaugemal sellest, kus me praegu oleme. Meil ei ole pääsu,“ ütles Lehtmets ja lisas, et suured regionaalprojektid võiks võtta eraldi vaatluse alla.