Hinnatõus kiirenes mootorikütuste kallinemise tõttu

Hinnatõusu kiirenemine novembris ei tulnud Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul üllatusena. Inflatsiooni panustasid kõige rohkem toit, alkohol ja mootorikütused. Hinnatõus kiirenes mootorikütuste kallinemise tõttu.

Kaubad olid Statistikaameti andmetel 2016. aasta novembriga võrreldes 5,4% ja teenused 2,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 8,3% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.

Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 7,8% kallinemine, mis andis kogutõusust kaks viiendikku. Piim, piimatooted ja munad  kallinesid 13,3%, köögivili 17,2% ja puuvili 14,6%. Mootorikütuse ning alkohoolsete jookide ja tubaka kallinemine andsid kogutõusust kumbki viiendiku, kusjuures viimasest poole andis õlle 27,2% hinnatõus. Nii bensiin kui ka diislikütus olid 16% kallimad kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on eelmise aasta novembriga võrreldes enim kallinenud või (54%), kartul (28%) ja värske köögivili (23%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 4,2% märtsis 2012, mil muutus oli 4,4%.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit novembris kõige rohkem mootorikütuse 7,8% hinnatõus. Suuremat mõju kuumuutusele avaldas ka toidu 1% kallinemine.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku kommentaar:

 

Toiduained kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Nende hindu mõjutas piima- ja köögi- ning puuviljade hindade tõus. Hinnatõusu taga on põllumajanduse jaoks ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus.

 

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis ka toornafta hinnatõus. Novembris oli toornafta hind eurodes 23% kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel, eelkõige Saudi Araabias. Novembris otsustas OPEC pikendada tootmiskvoote järgmise aasta lõpuni.

 

Swedbanki prognoosi järgi aeglustub hinnatõus selle aasta 3,5 protsendilt järgmisel aastal 3,0 protsendini. Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Hinnatõusu aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.