Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti keelab bensiini- ja diiselautod?
Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on otsustanud alates 2040. aastast bensiini- ja diiselautod ära keelata. Eestis praegu sellist keeldu plaanis pole, ent peagi hakatakse asja analüüsima.
Ühendkuningriik andis eile teada, et keelab alates 2040. aastast uute bensiini- ja diiselautode müügi, kuna sisepõlemismootorid toovad kaasa kümneid tuhandeid surmajuhtumeid. Prantsusmaa teatas juba varem, et keelab samuti 2040. aastast vaid diislikütuse või bensiiniga sõitvad masinad. Brittide plaan on aga ambitsioonikam, kuna hõlmab ka hübriidautosid.
Eesti autode müügi- ja ja teenindusettevõtete liidu AMTEL tegevjuht Arno Sillat ütles, et iseenesest on suurriikide kurss õige – sisepõlemismootoril on sadu kuluvaid osi ja masin saastab keskkonda, samas kui elektrimootoril on viis liikuvat osa, need kuluvad väga vähe, autode kokkupanek on lihtne, remonti need põhimõtteliselt ei vaja ja kasutuskohas saastet ei teki.
Paraku pole elektriautodel praegu tegevusraadiust. „Me ei tea, missugused energiakandjad 2040. aastal on: kas on vesinikmootorid, kaasaegsed akud või on väike tuumareaktor,“ selgitas Sillat, kui raske on tulevikutehnoloogiat ette näha.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.