Autor: Logistikauudised.ee • 20. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lennuettevõte esindaja Rene Musta sõnul möödus esimene teenindusaasta vastavalt kavandatule. „Suuri üllatusi ei esinenud, olime suursaarte teenindamiseks hästi valmistunud ja seda vaatamata ka asjaolule, et leping maavalitsustega kirjutati alla vaid päev enne lendama hakkamist,“ ütles Must pressiteate vahendusel ja täpsustas siinjuures, et teada oli ka tõdemus, et Kärdla lennuväli on ilmastikutundlik. Lennuettevõtte esindaja nentis samas et hiliskevadel - mais ja juunis ei oleks muidugi uskunud, et ilm nii palju ninanipsu teeb.

Rääkides lendajate arvukusest tõi lennuettevõtte esindaja välja, et Kuressaare suunal oli esimesel teenindusaastal lennuki keskmiseks täituvuseks 58 protsenti ja Hiiumaa suunal jäi vastav lennuki keskmine täitumus 37 protsendi lähedale.

Eelmise aasta juunist käesoleva aasta juunikuuni on kokku lennanud Saartelennuliinidega 21 539 reisijat sh Kuressaare suunal 13 242 reisijat ja Kärdla suunal 8 297 reisijat.  Maikuus lendas Kuressaare suunal 1359 reisijat ja Kärdla suunal 807 reisijat. 

Transaviabaltikale on enim muret valmistanud Tallinn-Kärdla-Tallinn lennusuund ja seda põhjusel, et Kärdla lennuväljal puudub lennuki maandumist toetav täppismaandumise seade. Võrreldes Kärdla lennuvälja Kuressaare lennuväljaga tuleb märkida, et Kärdla lennuväljale on kehtestatud oluliselt rangemad ilmastikust tingitud miinimumnõuded lennuki maandumiseks. Nimetatud asjaolu tingis ka Transaviabaltikal talvekuudel üsna arvukal määral lendude tühistamisi. 

Oluliseks töövõiduks pidas lennuettevõtte esindaja kodulehe vahendusel onlines piletimüügisüsteemi täiendust, mille tulemusena saab aprillikuust lisaks pangalinkide kaudu ka krediitkaardiga piletite eest tasuda. „Eelmisel paaril aastal, Eesti mõningates lennuettevõtetes aset leidnud probleemid mõjutasid ka meie tegemisi. Pidime tõsist tööd tegema, et taastada Eesti siseriikliku lennunduse usaldust krediidiasutuste ja koostööpartnerite silmis,“ märkis Must. 

Pangalinkide vahendusel on võimalik tasuda lennukipiletite eest mitte ainult Eestis tegutsevate pankade kaudu, vaid ka paljudes teistes riikides tegutsevate pankade pangalinkide läbi. Krediitkaardiga maksevõimaluse avanemine on loonud Musta sõnul mugavama olukorra nii ettevõtjatele kui ka välismaalastele, kes soovivad ööpäevaringselt toimiva piletibroneerimise süsteemi vahendusel Hiiumaale või Saaremaale endale sobivaks ajaks lennupiletit soetada. Tänu krediitkaardiga maksevõimalusele, on piletimüük muutunud efektiivsemaks nii ettevõtte- kui kliendivaates. 

Käesoleval aastal korrastati ka suursaari teenindava lennuki välisilmet. „Sel kuul tegime enda Jetstream 32 lennukile disainiuuenduse, mille tulemusena on meil täiesti uus kujundus lennukisabal. Uus kujundus annab selgemalt edasi nii värvis kui sõnas mis lennuliiniga tegu on,“ kirjeldas lennuettevõtte esindaja disainivärskendust ja kutsus reisijaid seda juba oma silmaga uudistama.  „Oleme veendumusel, et reisijad on meid omaks võtnud ja tulevikuvaates annab Kärdla lennuväljale planeeritav investeering lennuki maandumist abistavasse süsteemi kindlust, et Kärdla suunaliste lendude tühistamisi jääb vähemaks“ märkis lennuettevõtte esindaja Rene Must.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankel saarte lennuühenduse pidamiseks tegi kolmest pakkujast parima pakkumise Leedu ettevõte Transaviabaltika. Leping pakkumuse võitnud ettevõttega kestab kuni 31. maini 2019.  Transaviabaltika lennuliinide projektinimetus Eestis on Saartelennuliinid, mis teenindab maavalitsustega sõlmitud lepingute läbi lende Kuressaarde ning Kärdlasse Taastunud lennuühenduse esimene lend suunal Tallinn-Kärdla startis 20. juuni hommikul 2016. aastal kell 7.00 ja suunal Tallinn-Kuressaare sama päeva hommikul kell 8.35.