Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltic tulgu!
Rail Balticu vastu on häälekas vähemus, kelle ei-argumentide taga on eri huvid. Nende tagapõhja näitab Äripäevas insener Margus Paap.
Ühendus Avalikult Rail Balticust (ARB) hinnangul on Eestil toimiv raudteeühendus Riiaga ka praegu. Pole ju, kui seda ei kasutata. Kaubaveo probleem Tallinna–Valga–Riia trassil on selle ebaefektiivsus. Isegi uute diiselrongidega võib kergete kaupade veol olla suurem energiakulu kui ökonoomse rekaga. Moodsa elektrirongi energiakulu kergete kaupade puhul on autoveost umbes kaks korda väiksem, raskete puhul kuni kümme korda.
Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust väidab pressiteates, et Kadri Simson saadab Rail Balticu leppe kiirkorras ratifitseerimisse. MKMi sõnul ei saadeta RB riikidevahelist lepet ratifitseerimisele enne uue tasuvusanalüüsi valmimist. Selline teemakäsitlus on ministeeriumi teatel eksitav.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.