Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltic tulgu!
Rail Balticu vastu on häälekas vähemus, kelle ei-argumentide taga on eri huvid. Nende tagapõhja näitab Äripäevas insener Margus Paap.
Ühendus Avalikult Rail Balticust (ARB) hinnangul on Eestil toimiv raudteeühendus Riiaga ka praegu. Pole ju, kui seda ei kasutata. Kaubaveo probleem Tallinna–Valga–Riia trassil on selle ebaefektiivsus. Isegi uute diiselrongidega võib kergete kaupade veol olla suurem energiakulu kui ökonoomse rekaga. Moodsa elektrirongi energiakulu kergete kaupade puhul on autoveost umbes kaks korda väiksem, raskete puhul kuni kümme korda.
Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust väidab pressiteates, et Kadri Simson saadab Rail Balticu leppe kiirkorras ratifitseerimisse. MKMi sõnul ei saadeta RB riikidevahelist lepet ratifitseerimisele enne uue tasuvusanalüüsi valmimist. Selline teemakäsitlus on ministeeriumi teatel eksitav.
Logistikaäris on ootused lihtsad – saadetis peab jõudma õigel ajal õigesse kohta. Selle taga on aga tuhanded kilomeetrid, sajad peatused ja töövahendid, mille peale peab saama alati kindel olla. Just seepärast on DHL usaldanud Mercedes-Benzi tarbesõidukeid juba enam kui kümme aastat ning koostöö Vehoga on selle aja jooksul kujunenud oluliseks osaks ettevõtte igapäevasest tööst.