Kaartide kasutamine kiirendab abi andmist ja elupäästmist

Kui Google tuli 2005. aasta kevadel oma kaarditeenusega turule, tegi see ettevõte geoinfosüsteemide (GIS) arengule suure teene, sest geoinfosüsteemide populaarsus ja käive kasvasid kõikjal. Kui kõigile piisaks ühest kaardist, kasutaksid kõik Google maps´i lahendust. Juhtunud on täpselt vastupidine: erinevate kaardirakenduste, äppide jms arv on muutunud aastate jooksul loendamatuks. Põhjus on lihtne – kaarte tehakse alati kindlaks otstarbeks ja kaardirakendused pole siin erand.

Tõsi, harva nähakse täna GIS eraldiseisva distsipliinina, pigem on see muutunud pea kõigi infosüsteemide lahutamatuks osaks. Vajadus GIS kompetentside järele kõige erinevamates valdkondades on teinud hüppelise kasvu ja see kas GIS eraldiseisvalt eksisteerib või mitte, ei oma seejuures mingisugust tähtsust.

GIS maailm on väga mitmetahuline ja isegi kogenud GIS arendajad on tavaliselt kokku puutunud vaid ühe kitsa osaga sellest. Arvatakse, et täna oleme ruumiandmete töötlemise võimekuselt võrreldes tekstliste andmete töötlemisega ca 30-40 aastat maas ja kaldun sellega nõustuma. Neid olukordi, kus GIS seisukohalt lihtsaid ülesandeid on püütud uputada mahukasse java koodi või lahendada MS Wordi ja Exceli vahenditega, tuleb meie töös liigagi tihti ette. Ruumiandmete alase kirjaoskuse seisukohast oleks hea, kui GIS pakett oleks Painti asemel MS Office osa nii, et kõik saaksid seda kasutada. Geoinformaatika alased kursused võiksid olla kohustuslik osa tarkvara-arendaja väljaõppest.

GIS on lahutamatu osa mistahes valdkonnas, olgu see ennetus- või planeerimistegevus, operatiivtöö põllul või andmete talletamine registritesse. SMIT ülesanne on politseinike, päästjate, päästekorraldajate ja teiste siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd mõista ja mistahes vajalikud kaardid sobival kujul kasutajateni viia.  Selleks loodi SMITis poolteist aasta tagasi eraldi Geoinfo meeskond.

Oleme alustanud väga lihtsatest asjadest ja tänaseks tehtud tööst kasu saanud juba mitmed osapooled sh päästjad vesivarustuse andmete kogumisel ja kaardistamisel ning hoonete operatiivkaartide koostamisel, piirivalvurid piiriehitustööde planeerimisel ja teostamise, politsei uue e-politsei lahenduse välja töötamisel, kriminaalpolitseinikud/analüütikud kaardipõhiste juhtumi-analüüside teostamisel ja tõendusmaterjalide loomisel jpm. Samuti on kasutuses pidevalt uuenevad ja ühesuguse kujundusega kaardid kogu haldusalas, mis on saanud võimalikuks tänu heale koostööle Maa-ameti, Kaitseväe, Veeteede ameti, Maanteeameti, Lennuliiklusteeninduse AS, CGI AS, Regio OÜ jt.

Aga see on siiski algus, sest vajadus on tohutult palju laiem. Üldise situatsiooniteadlikkuse, planeerimise, analüüsimise, riskide hindamise jmt seisukohalt on veel väga palju ära teha. Näiteks on täna üks kitsaskohti kaartide kasutamine välitöödel, mille läbi viimiseks sobiv kaardilahendus puudub. Vahel tehakse tööd olukordades, kus pole andmesidet, aga erinevaid ressursse on vaja ikkagi operatiivselt juhtida ja sündmustest peab olema täielik ülevaade. Olgu selleks kadunud inimeste otsimine, piiriületaja tabamine, suurürituste turvamine või metsatulekahjude kustutamine. Paberkaartidel on oluline roll välioperatsioonidel ja see ei kao niipea ka tulevikus, sest kiletatud paberkaart on kehva ilmaga kindlasti parem kui ükskõik milline kaasaegne tahvelarvuti. Ent metsas orienteerumiseks ja ressursi paiknemise jälgimiseks ei ole see parim lahendus, sest paberkaart pakub tahvlist vähem võimalusi.

Suured asjad saavad alguse väikestest. Palju on teha, aga geoinformaatikute SMITi toomisega oleme astunud suure sammu õiges suunas. Koos SMITi koostööpartnerite ja meie asutuste vastava ala spetsialistidega loodame õige pea leevendada kaardivajadust ka nendes valdkondades, kus täna pole kõik veel kõige paremas korras.

Autor: Riho Härmits Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse geoinfosüsteemide arhitekt