Uus seadus paneb vedajale suuremad kohustused

Uue autoveoseaduse jõustumise järel tuleb vedajatel ka tähelepanelikult jälgida, et kõik nende autojuhid oleksid maksu- ja tolliameti töötajate registris registreeritud. Kuna politseile antakse õigus hakata autojuhtide töötamist registrist kontrollima, võib vedajat trahvida autojuhi mitteametlikult töötamise või registrisse kandmata jätmise eest.

Täpsustatakse ka riikliku järelevalve meetmeid, näiteks on läbi kirjutatud veo katkestamise tingimused ning ka trahvide maksmata jätmine võib kaasa tuua veo katkestamise. „Justiitsministeerium on sellele praegu vastu ja me otsime nendega lahendust, sest probleem on eriti suur just välisriikide vedajate seas. Näiteks Läti ja Poola juhid, kes on saanud meie politseilt trahvida, ei maksa sageli trahve. Meie tahaksime õigust sellised juhid juhtimisest kõrvaldada või vedu seisma panna, kuid justiitsministeeriumiga ei õnnestunud seda sellisel kujul läbi viia. Vaatame, millise tulemuseni me detsembris läbirääkimistega jõuame,“ tähendas Rembel.

Leebemaks muutub vedaja hea maine nõue

Uue autoveoseadusega täpsustatakse ka vedaja hea maine nõuet, mille sisu on igal ELi liikmesriigil õigus ise kehtestada. Kui praegu võib suure raskusastmega rikkumiste puhul ettevõtjalt tegevusloa ära võtta ja tunnistada ta hea maine nõudele mittevastavaks, siis uues autoveoseaduses eristatakse kaalutlusõiguseta ja kaalutlusõigusega karistusi.  

„Kaalutlusõiguseta karistused on väga rasked rikkumised, näiteks I astme kuriteod ja II astme tahtlikud kuriteod, samuti maksukorralduse seaduse teatud rikkumised ja tolliseaduse rasked rikkumised. Kaalutlusõigusega karistuste hulka jäävad need, mis puudutavad sõidu- ja puhkeaega ning nende puhul toimub haldusmenetlus, mille viib läbi pädev astus, kes hindab, kas need rikkumised on sellise kaaluga, et ettevõtte peaks tunnistama hea maine nõudele vastavaks või mittevastavaks,“ täpsustas Rembel.

Lihtsamaks muutub ka asendusdokumendi taotlemine, kui vedajale antud tegevusluba või sõiduki tegevusloa ärakiri on kadunud, varastatud, hävinenud või on dokumendile kantud vedaja aadress muutunud. Vedaja saab taotleda sama kehtivusajaga asendusdokumenti, mille väljastamise eest on riigilõiv 18 eurot. Praeguse seaduse järgi tuleb läbida tegevusloa taotlemise menetlus ning maksta menetlustasu.

Loa puudumise eest karmim karistus

Kui ettevõtja tegeleb tasulise veoseveoga ilma seaduses ettenähtud tegevusloata, siis saab see uue autoveoseaduse jõustumisel karistatavaks vaid karistusseadustiku § 372 alusel kui ebaseaduslik majandustegevus. Trahv juriidilisele isikule hakkab olema kuni 32 000 eurot. „Statistiliselt võib välja tuua, et politsei avastab aastas 30 juhtumit ikka, kui üritatakse veokiga teha ebaseaduslikku tasulist autovedu. Oleme tasulistelt vedajatelt kuulnud väga palju nurinat ja see muudatus viib meie arvates selleni, et seadust täidetakse trahvi hirmus paremini,“ avaldas Rembel.