Kuidas jõuab sularaha pangaautomaati

G4S töötleb ja käitleb Eestis ringlevat sularaha 1997. aastast. G4Si sularahadivisjoni rahaveo osakonna juhataja Argo Räpp ja sularahadivisjoni protsessijuht Jüri Sillaste rääkisid Logistika kuukirjale, kuidas toimub Eestis sularaha logistika.

G4Si käes on ligikaudu 93% Eesti sularahaveo turust. Sellega tegeleb üle Eesti 250 inimest ja 42 autot. Neist sularahaautomaate (ATM) teenindavad 14 sõidukit on soomustatud ja kuulikindlad, ülejäänud autopark teeb tööd turvakohvrite ja turvaseifidega. . Turvakohvritega autodel sõidab 1-2 kuulivestidega ja relvastatud meest, soomustatud sõidukitel on 3 meest. Reeglid, millise autoga kui palju raha võib vedada, on kirjas raha ja väärtpaberite veo korras. Turvakohvritega autode röövimine on kasutu, sest kui isegi õnnestub turvakohver avada, siis kohvri avamisel raha rikutakse ja see muutub kasutuskõlbmatuks.

G4Si teenindada on ligikaudu 700 sularaaautomaati, 90 pangakontorit ja 450 äriklienti koos 3000 kliendipunktiga, kuni kioskiteni välja. Kõigil on vaja vahetusraha, lisaks pangaautomaatidele on ka teist tüüpi automaadid, mis klientidelt raha vastu võtavad ja mida tuleb tühjendada – tanklad, parkimisautomaadid.

Sularaha transportiv sõiduk sõidab maa-all olevasse terminali. Sularaha laadimiseks aga omakorda veel eraldi ruumi.  Ekipaažide raha vastu võtmine-ja üle andmine rahatöötluskeskuses teostatakse  rangete protseduurireeglite alusel.. Müntide kassas on elu pärast euro käibele tulemist muutnud palju elavamaks. Kui krooni ajal töötas selles ruumis üks inimene 6 tundi päevas, siis nüüd on seal tööl kolm inimest, kes töötavad mündiliiniga. Euro tulekuga tõusis müntide osakaal 90%. Saabuvad mündid sorteeritakse masina abil ja eraldi vääringud pakendatakse erinevatesse kottidesse kindlates kogustes, et saata need müügipunktidesse vahetusrahaks. Münte saabub nii palju, et Eesti Pangast lisa tellida tuleb harva.

ATM teenindamiseks on eraldi ruum ja , kus toimub ATMide monitoorimine ning nendesse saadetavate rahakassettide komplekteerimine.. Varakambris hoitav raha hulk on reeglitega piiratud. Kui raha läheb liiga paljuks, siis tuleb see ära saata Eesti Panka või vajadusel sealt ka juurde tellida. Samas, miljon eurot 500 eurostes kupüürides ongi kaalult ja visuaalselt koguselt kokkupakituna üsna väike kogus. Lisaks eurodele hoitakse varakambris ka muid väärtusi . Iga töökoht on varustatud vähemalt 3 turvakaameraga, mis võimaldab pidevalt jälgida turvapakendi töötlemist. Ka kogu osakonna prügi säilitatakse 1 kuu. Seega, kui mõnel kliendil tekib äraantud rahakoguse osas pretensioone, siis saab raha käitlemist üle vaadata ja kontrollida.

 

PANE TÄHELE

Sularaha töötlemine sularahakeskuses

• Ringluses oleva sularaha hulk kasvas kuni 2008. aastani. Majanduslanguse saabudes rahahulk mõnevõrra vähenes, samuti vähenes see ka euro käibelevõtu eel. Peale euro käibele tulekut on ringleva sularaha kogus pidevalt kasvanud ja on tänaseks ületanud ka buumiaegse taseme.

• Eesti kõige „menukamaks“ rahatäheks on 50-eurone.• G4Si inkassaatorid teevad sularahaautomaatide juures iga kuu 4000 stoppi• Kõik G4Si sularahadivisjoni kasutuses olevad rahalugemismasinad  on lisaks raha lugemisele ja sorteerimisele võimelised tuvastama valerahakahtlusega sedeleid ja münte. Rahalugemismasinad on suutelised ära tundma kõiki teadaolevaid turvaelemente ning suudavad käibelt kõrvaldada ka määrdunud, rikutud või katkised rahatähed. Paberraha lugev masin sorteerib raha ka selle kvaliteedist lähtudes - näiteks sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi.• Valeraha kahtlusega kupüürid ja mündid koos infoga nende päritolu kohta edastab G4S politseisse, kus rahale tehakse ekspertiis.• Klientide raha pakendamiseks  kasutatavad turvapakendid vastavad spetsiaalsetele turvanormatiividele.• Päevas kulub sularaha pakendamiseks ca 1600 plommi või pakendit, iga sularaha turvakott ja plomm on varustatud unikaalse EAN koodiga. Kui sularaha jõuab rahatöötluskeskusesse avatakse turvapakendid, loetakse raha ja kantakse otse kliendi pangakontole.

Vaata täpsemalt 26. augustil ilmuvast Logistika kuukirjast.