Tarbesõidukite müüginumbrid räägivad majanduse elavnemisest

Eriti on kasvanud kaubikute müüginumbrid, ja kuigi teatud osa nendest kasvunumbritest tuleb kanda N1 tüübikinnitusega sõiduautode arvele, mis on otsene tagajärg aasta algul jõustunud seadusemuudatusest, pole need autod siiski olnud määravaks kasvavates müüginumbrites.

„Esiteks on kõrgetele müüginumbritele kaasa aidanud mitmete suurte autoparkide vahetus,“ kommenteerib Auto Forte Peugeot keskuse juhataja Raido Toonekurg. „Näiteks Eesti Telekom, Eesti Post, Kaitsevägi ja mitmed teised. Mitmed nelja-viie aasta tagant toimuvatest autoparkide uuendamistest langesid käesolevale aastale.“

Samuti on põhjuseks asjaolu, et majandussurutise aastatel hoidsid ettevõtjad kokku ja üritasid vananevate tarbesõidukitega hakkama saada. Nüüd on aga hakatud neid välja vahetama.

„Natuke on ettevõtjate hulgas lisandunud ka selline käitumismall, et vana remontimise asemel on parem osta uus,“ selgitab Raido Toonekurg oma kogemuste põhja. „Täna, mil tööjõukulud on kasvanud ja tööjõu pealt püütakse kokku hoida, siis vaadatakse ka seda, et kui on vana sõiduk, siis kulutatakse aega ka oma tööjõule rohkem. Lisaks on ju remondikulu selline kaval kulu, et välja läheb ehk vähe raha korraga, aga pidevalt, ja aasta lõikes koguneb parajalt suur summa.“

Tarbesõidukite ostubuum näitab ka selgelt, et ettevõtjatel on hakanud veidi paremini minema või vähemalt on tekkinud optimism tuleviku suhtes. „Tekkinud on teatav stabiilsus ja enam ei kardeta, mis saab kvartali või kahe pärast. Eufooriat küll pole tuleviku suhtes tekkinud, aga stabiilsus ja kerge majanduskasv on loonud optimistlikuma õhkkonna,“ arvab Raido Toonekurg.

Ühe nüansina märgib Raido Toonekurg ka tendentsi, mis mujal Euroopas juba mõni aeg tagasi tekkinud, aga nüüd juurdumas meilgi. „Olen tähele pannud, et mitmed väikeettevõitjad ei kasuta enam kahte autot, sõiduautot isiklikuks tarbeks ja väikekaubikut ehk nn pirukat tööasjade ajamiseks. Väikekaubikutel saab istmeid lisada või eemaldada ning kahe auto asemel kasutatakse peres vaid üht. See tendents on kindlasti lisandumas.“