Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 18. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolm Euroopa arvutiteadlast teadsid vigadest juba 2012. aastal ja hoiatasid sellest ka autotootjaid. Volkswagen kasutas aga oma juriste, et infot avalikkuse eest salajas hoida. Kohtu teatel tuli andmeid varjata, et võimalikult vähe kurjategijaid saaks veast teada. Nüüd on kohtuvaidlus lõppenud ja dokumendid avalikustatud. Selgub, et suurim probleem on tänapäeval autodesse paigaldatavad kiibid, mille abil sõiduk käivitatakse. Auto käivitub vaid juhul, kui autode võtmetesse ja süütelülititesse paigaldatud kiibid on lähestikku ja saadavad üksteisele õigeid koode.

 Kiipide süsteemis on aga viga. Kiibid kasutavad aegunud krüpteerimist ja kui keegi saab jälgida vähemalt kaks korda, kuidas kiibid omavahel suhtlevad, siis on arvutil võimalik muster ära tunda. Pärast seda on võtmest ja kiibist lihtne koopiaid teha. “See on sama, kui teie parool on “parool”,” ütles Birminghami ülikooli teadlane Flavio Garcia.

 Häkker saab hakata näiteks hotellitöötajaks, kes pargib klientide sõidukeid, ja varastada terve parklatäie autosid. Samuti saab niimoodi varastada juba tagastatud rendiautosid. Kaasaegsem krüpteerimine teeb koodide murdmise võimatuks.

 Uurijad olid üllatunud, et isegi luksusautod kasutavad aegunud krüpteerimist. “Võiks eeldada, et kallid autod kasutavad veidi arenenumat tehnoloogiat,” ütles üks vea avastajatest, Roel Verdult Radboudi ülikoolist. Ebaturvaliste autode hulka kuuluvad näiteks Audi, Fiati, Honda, Kia, Volkswageni ja Volvo mudelid.