Kaubavood Baltiriikide sadamates erinevad

Võrreldes möödunud aasta jaanuariga saavutas eelmisel kuul suurima kasvu kaubavoogudes  Klaipeda sadam koos Butinge terminaliga, järgnes Riia. Tallinna sadama pidi tunnistama kaubakäibe vähenemist, kirjutasid Baltic Corse, Portnews ja Port of Tallinn.

Jaanuaris tagas Klaipeda sadama suure kaubavoogude kasvu  Butinge terminali 40-protsendiline naftasaaduste käibe tõus. Kokku laaditi 0,7 miljonit tonni nafta tooteid.  Sadamas käsitleti 3,0 miljonit tonni kaupa, mis on 15,4 protsenti rohkem kui möödunud aasta jaanuaris.  Vedellast kokku moodustas 1,5 miljonit tonni, puistlast 1,3 miljonit tonni ja üldkaup 0,9 miljonit tonni.  Sadamat läbis 34200 TEUd konteinereid.

Riia sadama kaubavood kasvasid aasta esimesel kuul 8,3 protsenti, võrreldes möödunud aasta jaanuariga, ulatudes 3,5 miljoni tonnini. Suurima osakaalu moodustas süsi, mida käsitleti 1,31 miljonit tonni, ehk 18,7 protsenti enam mullusest jaanuarist. Nafta toodete käsitlemine langes 7,1 protsenti, moodustades 0,92 miljonit tonni. Enim langes puiduhakkegraanulite käive 26,4 protsenti, jäädes 0,04 miljoni tonni juurde. Konteinerid laaditi 30 082 TEUd.

Tallinna sadam pidi jaanuaris tunnistama 13-protsendilist kaubavoogude langemist võrreldes eelmise aasta esimese kuuga. Kuigi segalasti käive kasvas 43,9 protsenti, ulatudes  0,057 miljoni tonnini, langesid nii konteinerid 10,2 ja vedellast 18,7 protsenti vastavalt 17226 TEUni ja 1,72 miljoni tonnini.