Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eeluuring andis rohelise tule Talsinki tunnelile
Eeluuringu seisukoht on, et Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on igal juhul perspektiivikas ja nüüd saab asuda päris tasuvusuuringu teostamise kallale. Eeluuringust selgus, kust peab tulema raha tunneli ehitamiseks, kes sellest kasu saavad ja millal võiks tunnel valmida.
Tunneli ehitamine läheb maksma hinnanguliselt 8–12 miljardit eurot, selle hinna sees on ka tunneliotste ühendamine liikluse olemasolevate sõlmpunktidega. Selleks peavad Soome ja Eesti riik ning EL panustama ligi 50% vajaminevast summast ehk 4–6 miljardit eurot.
Uuring rõhutab, et tasuvusuuringu järgmises etapis on väga oluline taotleda õigeaegselt rahastust võimalikelt välistelt toetajatelt. Praegu on Taanis käsil sarnane projekt Fehmarn Belt, mille tänavu alanud ehitusest 40% maksab kinni Euroopa Liit. Fehmarn Belti tunnel, mis peaks ühendama Saksamaale kuuluva Fehmarni ja Taanile kuuluva Lollandi saare, on ka Tallinna ja Helsingi püsiühenduse ehitamisel praegu peamiseks eeskujuks.
Üheks tunneli rajamise eeltingimuseks on ka Rail Balticu projekti õnnestumine, mis oleks tunneli loogiline jätk selle Eesti-poolses otsas.
Äripäev on varem kirjutanud, et Eesti poolel on planeeritud suunata rong tunneli poole Ülemiste jaamast üle Peterburi maantee Iru elektrijaama kõrvalt mööda Saha-Loo tee äärt Viimsisse. Rong läheb maa alla mõned kilomeetrid enne mereni jõudmist, tunnelisuudmest Viimsis on Peterburi maanteeni umbes 5 kilomeetrit, Ülemistele mööda tulevast raudteed ligi 10 kilomeetrit.
Üks olulisimaid eesmärke on hoida reisi aeg kahe pealinna vahel võimalikult lühikesena. Hinnanguliselt ei tohiks sõidu kestus tunnelis ületada 30 minutit – Helsingist Tallinnasse saab tulevikus sama kiiresti, kui praegu kestab autosõit Sauelt või Kehrast Tallinnasse või siis vastavalt Hyvinkäält või Järvenpäält Helsingisse.
Tunneli ehitamine ei vähenda eeluuringu järgi laevareisijate hulka, pigem suurendab seda. Tänu liikluse tihenemisele kahe pealinna vahel kasvab üldine Soome ja Eesti vahet liikuv kauba ja reisijate voog nii palju, et koos sellega suureneb ka praegune laevareiside arv.
Soomlaste vaatevinklist on oluline see, et lähemale tulevad nii Ida-Euroopa kui Must meri, kuhu läbi tunneli saab märksa kiiremini kaupa vedada või reisida. Selle saavutamiseks on väga oluline, et tunnelist viiks edasi Rail Baltic.
Tunneli valmides tõuseb nii Eesti kui Soome majanduslik konkurentsivõime ja atraktiivsus, kui projekt saab teoks, on see maailma mastaabis märkimisväärne saavutus.
Meretunneli valmimine on võetud eesmärgiks mitte varem kui 2030ndatel. See muudaks Tallinna ja Helsingi ümbruskonna suureks pendelrände piirkonnaks, tekitaks uue kaksiklinna.
Tallinna-Helsingi meretunneli ehk Talsinkifix projekti tasuvuse eeluuringu viisid läbi nii Eesti kui Soome liiklusspetsialistid, erinevad konsultatsioonifirmad nii Rootsist, Soomest kui Eestist ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsus.
Seotud lood
Eesti ja Soome transpordikoostöö memorandumi allkirjastamisel viibinud Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministri Anne Berneri arvates on realistlik, et Tallinna ja Helsingit ühendava tunneli ehitustöödega võidakse algust teha kümne aasta jooksul.
Distantsi hoidev püsikiirusehoidja on Saksamaa kiirteel seatud 140 km/h peale, noored motohuvilised sisustavad oma aega nutitelefonides ning kahetonnises järelhaagises veerevad kaasa krossitsiklid koos vajaliku varustusega. Õige pea on Prantsusmaal, Romagnes algamas juuniorite motokrossi maailmameistrivõistlused.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele