Swedbanki nukker ennustus Eestile

Pank teatas, et maailmamajandus kasvab sel aastal varem oodatust märksa aeglasemalt. Piduriks on euroala ebarahuldav majandusolukord ja mitmete arenevate turgude suur tasakaalustamatus. Majanduse juhtivindikaatorid, sealhulgas ostujuhtide indeks (PMI) annavad küll märku eesootavast majanduskasvu kiirenemisest, samas kui mitmed majandusnäitajad on üsna vastuolulised.

"Ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ja impordinõudluse väljavaade on halvenenud, mis piirab lähiajal meie majanduskasvu kiirenemist. Sel aastal kasvab Eesti majandus 0,8%," sõnas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Tema hinnangul annavad maailma ja meie kaubanduspartnerite majandusolukorra aeglane paranemine järgmisel aastal võimaluse ekspordikäibe kasvatamiseks, mis omakorda eeldab investeeringute suurendamist. "See kiirendab järgmisel aastal Eesti majanduskasvu 2,3%-ni ja 2016.aastal 3%-ni. Geopoliitilised pinged, eriti nende võimalik eskaleerumine, meie regioonis on tõsiseks ohuks majanduskasvu paranemisele," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ta lisas, et suvised deflatsiooninumbrid asenduvad sügisel taas hindade tagasihoidliku tõusuga, kuid hinnakasv jääb siiski vaid 0,3%ni. "Venemaale toiduainete ekspordipiirangute tõttu alanevad eesoleva aasta sügis-talvel osade toidukaupade hinnad. Sel aastal mõju avaldanud mitmed ühekordsed tegurid järgmisel aastal taanduvad, lisaks hakkab euro nõrgenemine kasvatama importkaupade ja -teenuste hindu. Kuigi toidutoorme hinnad maailmaturul järgneval paaril aastal tõusevad, hoiavad Venemaa turu piirangud Eestis toiduainete hinnakasvu taastumist järgmisel aastal tagasi,“ märkis Mertsina.

Teenuste hinnakasvu kiirendab tema sõnul tööjõukulude kasv, samuti kergitavad hindu erinevate aktsiisimaksude kasvud. Hinnakasv kiireneb järgmisel aastal 2,5%ni, ülejärgmisel aga 2,7%ni. Siiski eelmisel aastal järsult kiirenenud palgakasv aeglustub veidi. „Ettevõtted on oma tööjõukulude ohjeldamiseks hakanud üha enam piirama töötajate arvu suurendamist. Samas on nende kasumlikkus alanenud. Töötajate arvu vähendamine oleks tööjõupuuduse tingimistes aga väga raske valik. See hakkab üha enam seadma piire nii palkade tõstmisele, kui ka tööpuuduse edasisele vähenemisele," rääkis Metrsina. Tema sõnul pidurdab tööpuuduse kiiret vähenemist ka jätkuvalt see, et paljude tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta tööandjate vajadustele. Seetõttu tuleks tõsisemalt tegeleda töötute kvalifikatsiooni tõstmisega või nende ümberõppega, samuti viia ellu selliseid tööturureforme, mis aitaksid suurendada tööjõus osalemise määra.

„Inflatsiooni kiirenemine järgmisel ja ülejärgmisel aastal pidurdab palga reaalkasvu veelgi. Sel aastal ligikaudu 6%ni ulatuv palkade reaalkasv aeglustub järgmisel ja ülejärgmisel aastal 3,5% lähedale. Koos tööhõive langusega piirab see kodumajapidamiste kasutatava tulu kasvu, mis omakorda kärbib eratarbimise suurenemist. Kuigi eratarbimine toetab nii sel, kui järgneval paaril aastal majanduskasvu kõige enam, toob investeeringute ja ekspordi mõju suurenemine majandusse parema tasakaalu,“ lisas Tõnu Mertsina

Autor: aripaev. ee