Autor: Harry Tuul • 12. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii keeldus Valgevene president Aleksandr Lukašenka toetamast Venemaa toiduainete sisseveokeeldu lääne riikidest. „Kui meil on vaja poola õunu, siis ostame, kuid mitte Venemaa jaoks, vaid siseturule,“ teatas Lukašenka oma kodulehel. „Kui on vajalikud mingid saksa delikatessid, samuti soetame need sisemiseks tarbimiseks. Kui meil on vaja midagi ümber töödelda, siis ostame ja töötleme ümber,“ lisas Lukašenka.

Samas kinnitas ta, et kindlasti ei hakka importtoiduained läbima Valgevenet transiidina Venemaale, sest vastava lubaduse andis Lukašenka Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Samas Valgevene statistikaameti andmetel on 2014. aasta viie kuuga Venemaale veetud 1,7 mln dollari eest valgevene sidruneid, 183 000 dollari eest valgevene banaane, 37 000 dollari eest valgevene ananasse, 1,8 mln dollari eest valgevene pähkleid (kookose, brasiilia, mandli) jne

Teine Venemaa partner ühtses tolliliidus Kasahstan hoiab Valgevenega ühte. Riigi presidendi Nursultan Nazarbajevi pressiteenistus teatas, et toiduainete sisseveokeeld on Venemaa ühepoolne meede ega eelda teiste riikide kaasamist – ei tolliliidu ega ühte majanduspiirkonna riike.

Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov aga möönis vaid, et Venemaa on tolliliidu partneritega vastastikuses sõltuvuses ning koordineerib õigeaegselt kõiki oma tegevusi.

Euraasia majandusliit

Venemaa kehtestatud sisseveokeeld ei lähe vastuollu ei tolliliidu ega ühtse majanduspiirkonna reeglitega, selgitas Gaidari Instituudi analüütik Aleksandr Knobel. Tema selgitusel võetakse selliseid otsuseid ühiselt vastu vaid sügava integratsiooni korral, mida praegu ei ole.

Tõsi, aastast 2015 peaks tööle hakkama Euraasia majandusliit, mis on tolliliidu ja ühtse majanduspiirkonna lõimumise järgmine tase. Kuid Venemaal, Valgevenel ja Kasahstanil puudub endiselt ühtne kaubanduspoliitika ning Venemaa ühepoolsed otsused triivivad aina kaugemale võimalusest luua tegelikult ühtne tolliliit, selgitas Knobel.

Kõrgema majanduskooli professor Aleksei Portanski arvab, et teatud transiidi kasvule läbi Valgevene sulgeb Moskva tõenäoliselt silma. Tema sõnul saab Lukašenka aru, et geopoliitiliselt on Euraasia majandusliit Kremlile liiga oluline ning mängib sellele. Kuid seni on majandusliidu projekt, vaatamata allkirjastatud lepingutele, siiski nõrgas olekus. Portanski hinnangul on Moskva nõudmisel liiga kiiresti läbitud eelnevad integratsioonistaadiumid. Sisuliselt pole loodud isegi tolliliitu ühtse kaubanduspoliitikaga.

Valgevene ja Kasahstan on juba korra varem keeldunud ühinemast Venemaa kaitsemeetmetega, mis kehtestati Ukraina kaupadele. Vedomosti allikate sõnul saigi Venemaa toona õiguse tegutseda liidu raames iseseisvalt.