Eile kohtusid raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupp, kes otsustasid saata trassivalikute analüüsi maavalitsustele kommenteerimiseks.
Töögrupp andis ülevaate keskkonnamõju hindajate ja planeerijate trassivaliku võrdlusest Pärnu- ja Raplamaal. Projektiga edasiminekuks otsustati koos keskkonnaministeeriumiga kinnitada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et põhjalik eeltöö on tehtud ning kohtumisel otsustati saata trassivalikute analüüs maavalitsustele kommenteerimiseks. “Projekti meeskond otsib parimaid ja mõistlikumaid lahendusi. Täna on mõjuhinnanguid tehtud rohkemgi kui tavapraktika ette näeb,” ütles Sirp. Ta lisas, et niipea, kui keskkonnaministeerium kinnitab strateegilise hindamise programmi, algavad töö avalikustamised maakondades.
Eelistatud trassi valik Harjumaal lükkub maikuusse, kui on teada Tallinna ringtee kulgemine.
Kohtumisel oli arutuse all ka keskkonnaministeeriumi tagasiside maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta.
Rail Baltic juhtkomiteesse ja töögruppi kuuluvad Pärnu, Rapla ja Harju maavanem, maavalitsuste esindajad ning Eesti Raudtee, keskkonnaministeeriumi, maa-ameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul seisab Rail Balticu projekt suuresti selle taga, et keskkonnaministeerium ei ole heaks kiitnud projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Eesti Arhitektide Liidule (EAL) teeb muret, et arhitekte ei ole kaasatud Rail Balticut puudutavatesse aruteludesse ja otsuste tegemisel ei ole peetud avalikke arutelusid. Olukorra parandamiseks korraldab EAL 27. märtsil avaliku vestlusõhtu.
Rail Balticust saavad kasu vaid suurlinnad, maapiirkonnad mitte, on projekti tasuvusuuringu koostanud konsultatsioonifirma AECOM Balti regiooni juht Arnis Kakulis enda sõnul jõhkralt aus.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.