Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Balticu trassivalikuid arutavad maavalitsused
Töögrupp andis ülevaate keskkonnamõju hindajate ja planeerijate trassivaliku võrdlusest Pärnu- ja Raplamaal. Projektiga edasiminekuks otsustati koos keskkonnaministeeriumiga kinnitada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et põhjalik eeltöö on tehtud ning kohtumisel otsustati saata trassivalikute analüüs maavalitsustele kommenteerimiseks. “Projekti meeskond otsib parimaid ja mõistlikumaid lahendusi. Täna on mõjuhinnanguid tehtud rohkemgi kui tavapraktika ette näeb,” ütles Sirp. Ta lisas, et niipea, kui keskkonnaministeerium kinnitab strateegilise hindamise programmi, algavad töö avalikustamised maakondades.
Eelistatud trassi valik Harjumaal lükkub maikuusse, kui on teada Tallinna ringtee kulgemine.
Kohtumisel oli arutuse all ka keskkonnaministeeriumi tagasiside maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta.
Rail Baltic juhtkomiteesse ja töögruppi kuuluvad Pärnu, Rapla ja Harju maavanem, maavalitsuste esindajad ning Eesti Raudtee, keskkonnaministeeriumi, maa-ameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul seisab Rail Balticu projekt suuresti selle taga, et keskkonnaministeerium ei ole heaks kiitnud projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Eesti Arhitektide Liidule (EAL) teeb muret, et arhitekte ei ole kaasatud Rail Balticut puudutavatesse aruteludesse ja otsuste tegemisel ei ole peetud avalikke arutelusid. Olukorra parandamiseks korraldab EAL 27. märtsil avaliku vestlusõhtu.
Rail Balticust saavad kasu vaid suurlinnad, maapiirkonnad mitte, on projekti tasuvusuuringu koostanud konsultatsioonifirma AECOM Balti regiooni juht Arnis Kakulis enda sõnul jõhkralt aus.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
6
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele