Anu Jõgi • 11 märts 2013
Jaga lugu:

Swedbank: kasv aeglustub

Majanduskasv selle aasta esimeses pooles mõnevõrra aeglustub, prognoosib Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 3,2%, teatab statistikaamet.

Mertsina prognoosib lähiajaks valitsemissektori investeeringute kasvu aeglustumist ning ettevõtete investeeringute mõõdukat kasvu. Sisemajanduse nõudluse kasv peaks aeglustuma, kuid import jääb veel lähiajal kasvama ekspordist kiiremini. Sisemajanduse nõudlust hoiab olulisemal määral üleval eratarbimine.

Ehituse kasvu vedasid eelmisel aastal peamiselt saastekvootide müügirahadest valitsemissektori hoonete renoveerimistööd aga ka EL ülekannete toel tehtud taristu ehitus. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus kasvas eelmise aasta esimesel poolaastal üsna mõõduka tempoga (ligikaudu 5%), kuid aasta teisel poolel aeglustus kasv vaid 1%-ni.

Kuna töötleva tööstuse lisandväärtus oli praktiliselt kogu aasta languses, siis oli selle tegevusala panus majanduskasvu nii neljandas kvartalis kui aasta kokku  negatiivne. Samas, töötleva tööstuse toodang kasvas mõõdukalt. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tulenes sellest, et selle tegevusala vahetarbimine (ehk tootmiskulud) kasvas kiiremini kui toodang. Töötleva tööstuse kasv sõltub oluliselt välisnõudlusest. Selle tegevusala ettevõtted eksportisid eelmisel aastal oma toodangust keskmiselt 71%. Viimase kolme aastaga on see osakaal isegi suurenenud. Kõige suurema panuse eksporti andis arvutite, elektroonika ja optikaseadmete väljavedu. Eelmise aasta septembrist alates kasvab töötleva tööstuse toodangu väljavedu üsna tugevas tempos, vaid aasta viimases kuus oli langus. 

Vaatamata investeeringute järsule vähenemisele aasta viimases kvartalis, toetas SKP kasvu nii aasta kokku kui neljandas kvartalis sisemajanduse nõudluse kiire kasv (üle 10%). Suurim panus oli varude muutusel, kuid selle taga on madal võrdlusbaas 2011. aasta viimases kvartalis. Sisemajanduse nõudlus tõusis SKPst oluliselt suuremaks. Sisemajanduse nõudluse pikaajaline ülekaal võrreldes SKPga võib avaldada inflatsioonilist survet, kuna nõudlus on turul suurem kui pakkumine. Samas mõjutavad meie hindu oluliselt ka impordihindade kasv, mis pigem aeglustuvad. Investeeringute kasv aeglustus statistikaameti andmetel küll 7,6%-ni, kuid selle sees on kolmandast kvartalist tõstetud vea parandus. Ilma korrektsioonita oleks neljandas kvartalis investeeringute kasv ligikaudu 19% ning see tõstaks omakorda sisemajanduse nõudluse kasvu, panuse ja osakaal SKPst veelgi kõrgemale, kui avaldatud.

Kogumajanduse kaupade välja- ja  sisseveo kasv eelmise aastal teisel poolel kiirenes. Kuna impordi osakaal Eesti toodangus on ligikaudu 60%, siis koos toodangu ja sisemajanduse nõudluse kasvuga, suureneb ka import. Import kasvas ekspordist kiiremini, mille tulemusena väliskaubandustasakaal jätkuvalt halvenes.

Tööjõu ühikukulud on juba pikemat aega kasvanud, mis ühest küljest võivad avaldada inflatsioonilist survet ning halvendada meie ekspordi konkurentsivõimet. Samas, nagu juba eelpool mainitud hoiavad meie tootmiskulude hinnakasvu madalamal madalad impordihinnad.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee