Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Politsei võtab raskeveokid suurema tähelepanu alla
Politsei pöörab alanud nädalal üle Eesti suuremat tähelepanu raskeveokite tehnoseisundile ning veoki- ja ühistranspordijuhtide töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamisele.
Politsei raskeveokite kontrollreidid näitavad, et jätkuvalt tekitab kõige rohkem probleeme juhtide liigtihe töögraafik ja pikad tööpäevad, mis ei võimalda sõitude vahel korralikult välja puhata. 2012. aastal kontrolliti raskeveokite turvalisusele suunatud politseioperatsioonide käigus ühtekokku 1416 juhti, neist 178 olid rikkunud töö- ja puhkeaja nõuet.
Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul on raskeveokijuhtide pikad tööpäevad tõsine probleem, millele tuleb lahendusi otsida transpordiettevõtetest ja senisest palju süsteemsemalt. „Raskeveokite juhid tulevad liiga kergekäeliselt vastu tööandja nõudmistele ning enda vajadusele normaalselt välja puhata tehakse paraku mööndusi. Kahjuks ei mõisteta aga seda, et kõik sellised järeleandmised toimuvad turvalisuse arvelt. Väljapuhkamata juht ei suuda kriitilistele olukordadele vajaliku kiirusega reageerida ning võime liiklusohtlikke olukordi ära hoida väheneb tunduvalt. Õnnetuste tagajärjed võivad aga nii sõiduki massist kui ka inimeste arvust tulenevalt olla kordades traagilisemad,“ rääkis Tänak.
Samuti paistis eelmisel aastal fikseeritud rikkumiste seas silma raskveokite ülekaal ja tehnoseisund. Veokeid, mille tehnoseisund oli niivõrd halb, et selle edasiliikumine tuli ära keelata, oli eelmisel aastal kokku 19. Tänaku sõnul on tee äärde seisma pandud näiteks sellised veokid, mille pealisehitus ja kinnitused on silmnähtavalt vananenud. „Oleme sageli näinud juhtumeid, kus uuele veokile on kinnitatud vana sõiduki platvorm, mille metallkonstruktsioon on aja jooksul muutunud hapraks ja mis omakorda võib põhjustada koorma või veokasti lahtimurdumise. Tihti tuleb ette puudusi ka haakeseadmetes – lubatust suurem lõtk, haakeseadme kinnitus on kulunud või lausa lahti,“ tõi Tänak näite. Statistika näitab, et üle 60% Eesti teedel liikuvatest veokitest on vanemad kui 10 aastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti on sõidukite puhul olnud probleemiks koorma mittenõuetekohane kinnitamine ja lahtised esemed veoplatvormil, mis võivad ootamatult veokist välja kukkuda ja sellega kaasliiklejatele ohtu tekitada.
Raskeveokite kontrollreid toimub 11.-17. veebruarini üle-euroopalise TISPOL’i teemanädala raames.
Politsei on viimase kolme aasta jooksul ligi kolmekordistanud maanteedel veoautode kontrollimist. Peaaegu samavõrra on tõusnud ka avastatud rikkumiste protsent.
Politsei möödunud nädalal läbiviidud veoautode kontrollimisel leiti rikkumisi iga kolmanda veoauto puhul. Kontrolliti 478 sõidukit, millede puhul algatati rikkumismenetlus 175 korral.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.