Tiit Vähi nentis eilsel tippettevõtjate ümarlaual, et suur osa Eesti tänastest tegemistest põhineb Euroopa Liidu vahenditel ning kutsus ülesse mõtlema pikemalt ette, kuidas saame hakkama kui abiraha enam ei tule.
Vähi ütlusel on soovitav tõsiselt mõelda taas Isemajandava Eesti kontseptsiooni päevakorda tõstmisele. Tema sõnul põhineb suur osa Eesti tänastest tegemistest Euroopa Liidu vahenditel. Uute finantseerimistaotluste juures tuleks eelistada neid valdkondi, mis annavad kõige rohkem tulemust ja suunata juba praegu vahendid Isemajandava Eesti majandusprogrammi välja töötamiseks, leidis Vähi. „Euroopa Liidu abiprogrammide vähenedes, tuleks pikemalt ette mõelda, kuidas me saame hakkama siis, kui abiraha enam ei tule,“ sõnas Vähi.
Positiivse näitena tõi ta Dubai arengu. Kui kunagi sõistid inimesed seal kõrbes kaamelitega, siis pärast naftavarude leidmist sõidetakse pilvelõhkujate vahel ringi Ferraridega ning suur osa investeeringutest on suunatud turismi- ja logistikataristu arendamisse. „Tänu targale investeerimisele sõidavad nad ka pärast naftavarude lõppemist ikka Ferraridega, mitte ei pöördu tagasi kaamelite selga,“ rääkis Vähi.
Logistikaklaster koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning FinanceEstonia klastriga korraldasid 6.veebruaril Eesti tippettevõtjate kinnise ümarlaua, mille eesmärk oli kaasata Eesti ettevõtjaid meie asukoharessursil põhinevate uute äride ülesehitamisele.
Seotud lood
Laulasmaal kogunes 6. veebruaril Logistikaklastri eestvedamisel tippettevõtjate ümarlaud, et otsida uusi ärivisioone Eestile kui transiitmaale.
Tiit Vähi leidis eilsel tippettevõtjate seminaril, et valitsus peab Brüsseli kaudu survestama Venemaad täitma WTO nõudeid Balti riikide ja Venemaa sadamate võrdsel kohtlemisel.
Täna Laulasmaal toimunud tippettevõtjate ümarlaual kõnega esinenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tunnustas algatust tutvustada uusi ideid, mis aitaks Eesti elu paremaks muuta.
Eesti Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul pakkus tippettevõtjate ümaralual välja, et Eesti peab kujunema jaotuskeskuseks.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.