Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Libedus üllatas maanteeametit
Probleem avastati tänu sellele, et napilt enne ohtliku lahenduse läbisurumist hakkasid ametnikud projekti siiski uuesti tõsiselt analüüsima. Maanteeameti juhid nentisid eilsel pressikonverentsil, et kuna ametil nappis kogemust, avastasid nad ootamatult, et üks rampidest oleks talvisel ajal oma kalde tõttu osutunud selliseks, kust veokid enne ringteed peatudes enam liikuma ei saa. Ajakirjanikele jäi arusaamatuks, kuidas selline avastus tehti alles nüüd, rohkem kui aasta aega pärast detailplaneeringu valmimist ja ka ehitusprojekt oli ammu koostatud.
Järgneb intervjuu eilselt maanteeameti pressikonverentsilt, toodud küsimused esitasid Äripäeva ja Autolehe ajakirjanikud. Küsimustele vastasid maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja asedirektor Kaupo Sirk.
Mis moodi selle asjaga nii kaugele jõuti, et projekt (Väo liiklussõlme ehitusprojekt - toim) ja kõik oli valmis, aga siis avastati, et see asi ei tööta?Sirk: Tegelikult see projekt ei olnud valmis. Esiteks, tehniline projekt käis majas ringi, inimesed olid eriarvamusel, see jäeti kinnitamata. Teiseks tulid pärast oktoobrit uued olukorrad, mida maanteeamet polnud varem kogenud.
Aga alles Loo-Maardu risti pealt nägite, et tõusu peal on libe või?Sirk: Mitte libe, vaid et... Kui tõusu peal ei peaks auto seisma jääma, siis see tõus ei oleks kellelegi probleem. Kui ta peab seisma jääma, siis ta sealt kohapealt enam ära ei lähe. Samamoodi nagu ühistranspordi ja veoautodega linnas, nad ei pääse liikuma, ka väga väikse kaldega, kui on libe.
Tõesti „enneolematu” avastus…Sirk: No tegelikult maanteeamet on planeerinud väga suuri sõlmi, kus sellist probleemi ei ole tekkinud, kus see on väga sujuvalt lahendatud. Maanteeametil polnud sellist kogemust.
Adamson: Ütleme nii, et me oleme sellises õppimise faasis olnud ja paraku peab tõdema, et kõik asjad ei ole nii läinud, nagu me tahtnud oleme. Maanteeamet ei ole seda protsessi ka ise juhtinud paraku. Meie oleme olnud selles protsessis nii-öelda tagaistmel. Meil ei ole lepingulisi suhteid ei Olerexiga (ehitusprojekti rahastaja - toim) ega K-Projektiga (detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostaja - toim) selle objekti suhtes. Me oleme eksperdi rollis ja samas võtame vastutuse. Küll aga rahastaja on maanteeamet. See on kompleksne teema.Meid on kritiseeritud, et miks te nii suuri objekte ehitate, miks te just selliseid objekte ehitate. Võtame siis siin selle keerulise objektiga aja maha, ärme jätkame selliste lahendustega.
Äripäev on ligi aasta aega Väo teemat kajastanud ja on üllatav, miks maanteeamet pole tunnistanud ja tundub, et ka praegu ei tunnista, et üks olulisemaid probleeme on olnud seotud Olerexi tanklaga ja ligipääsudega tanklale, mida on palju kritiseeritud.Adamson: /…/ Ma ei saa küll öelda, et me ei tunnista. Võib-olla see ongi see, et mindi kompromissi teed, maanteeameti siseselt me otsisime ka, et kõik osapooled saaks kokkuleppele, et saaks projektiga edasi minna. Olerexile ei saa meil etteheiteid olla, sest see on nende äri.
Hetkel kuum
Absoluutselt. Aga öelge, kas siis, kui poleks avastatud teie viidatud libeduse ja tee kalde probleemi (maanteeameti väitel avastati ootamatult, et planeeritud kaldus ramp on talvisel ajal veokitele ohtlik – toim), oleks planeering läbi surutud, nagu jäi mulje veel üsna hiljuti?Adamson: Me olime seda meelt küll ja olime minemas sinna. Me olime Tallinna linnavalitsusse minemas kohtumisele eesmärgiga, et kuidas saaks kiiremini, et me tahaks edasi minna. Aga kuna me hakkasime tõsiselt analüüsima asju, projekt lasti uuesti oma maja seest läbi ja tekkisid uued hooldeküsimused, tekkis väga palju küsimusi, siis tulid ka need auditi teemad uuesti lauale. Võtame seda kui meie arenemise õppetundi.
Ilmselt nõustute, et Olerexiga on teil nüüd väga keeruline kokku leppida uuesti, kuna Olerex on panustanud oma raha praegusse lahendusse. Kas on üldse võimalik mõistliku hinnaga kokkulepet saavutada nende krundi omandamiseks?Adamson: See sõltub mõlemapoolsest soovist. Me ei ole ühise laua taha Olerexiga veel istunud. Meie oleme küll seda meelt, et maanteeamet on valmis läbi rääkima igat aspekti.
Aga arvate, et saab olema keeruline?Adamson: Ma arvan pigem, et tuleb palju asju selgeks rääkida.
Sirk: Kindlasti võtab see palju aega ja on palju rääkida, ega siin kiireid lahendusi pole.
Aga öelge selle kogemuse põhjal, kas edaspidi peaks vältima olukorda, kus eraettevõte rahastab riiklikku teeprojekti?Adamson: Ei. Sellised projektid, kus on erainvestor kaasatud, on ka mujal maailmas hästi levinud. Kui on erasektori ettevõtja huvi infrastruktuuri arendamisel, siis on väga lihtne leida ühiseid kokkupuutepunkte. Mina arvan, et sellist koostööd peaks vastupidi rohkem rakendama.
Sirk: Ma tahan lisada, et antud juhul ei olnud maanteeamet projekti peremees. Nüüd me tahame leppida kokku, et võtame kogu selle arenduse enda peale, hakkame seda asja eest vedama. Antud juhul me istusime tagapingil, aga kui me (juhtpositsioonilt – toim) koostööd teeme ja lähtume kõigi huvidest, siis ei ole probleemi.
Aga peremees oli siis Tallinna linnavalitsus Väo puhul?Adamson: Peremees meil puudus tegelikult. Tallinn oli kohustatud detailplaneeringut menetlema…
Sirk: Peremeest ei olnud… Tõpoolest, võib-olla Olerex oli peremees, tema sellega tegeles, tema seda rahastas. Aga Tallinna linn ega maanteeamet ei olnud siin osalised.
Kas siin peitubki põhjus, miks asi untsu läks, et peremees oli äriühing, mitte riik, kes peaks kõigi teekasutajate huvide eest seisma?Adamson: Ma ei otsiks süüdlast sellise küsimusega. Tegelikult ei ole süüdlast. Aga kui meie oleme rahakoti omanikud, maanteeamet, kes rahastab seda, siis ma arvan, et meie peaks tellijana mängima põhirolli. Isegi kui Olerex peaks peremees olema või peremeest mängima, siis tal seda raha enam võtta ei ole, seda 20 miljonit (Väo sõlme umbkaudne ehitushind – toim). Siin on see koht, kus me oleks saanud seda paremini teha. Jälle õppetund.
Kelle initsiatiiv ja otsus oli, et Väo liiklussõlme ehitusprojekti rahastaks Olerex?Sirk: See on vana teema, aga… Ma olen vaadanud dokumente ja ma arvan, et Olerex ise haaras initsiatiivi ja hakkas tegelema. Ma arvan, et see asi käis nii. Kindlasti see ei ole maanteeamet otsus.
Miks te ikkagi kohe alguses ei tunnistanud, et läks… pahasti?Adamson: Ma korra juba vastasin sellele. Eks aeg on andnudki aru. Me oleme oma kooliraha ära maksnud ja õppinud nendest asjadest. Jah, tõepoolest me oleks võinud reageerida juba varem, aga nüüd kogunes signaale rohkem koos meie enda hinnangutega, see „portfell” läks suuremaks. Ma võtan seda kui normaalset protsessi.
Sirk: Maanteeamet õpib oma vigadest ja kutsub kokku esialgu ametisisese projekteerijate ümarlaua tehtud vigade arutamiseks ja edaspidiste vigade vältimiseks. Seejärel kaasame ka teisi projekteerimiseksperte töögruppidesse ja ettepanekute alusel võib tulemuseks olla teede ja tänavate projekteerimisnõuete muutmine.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
1
Omanikuta pakkide vahendamine: geniaalne äriidee või ajutine võimalus lisaraha teenimiseks?
3
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ettevõtte juht, kui otsid oma logistikafirmasse töötajaid, siis vaata siia
Omanikuta pakkide vahendamine: geniaalne äriidee või ajutine võimalus lisaraha teenimiseks?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele