Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DPD: kesklaoga võib iga 10. euro kokku hoida
Järgneb intervjuu Tarmo Taeliga.
Millise hinnangu annate Teie eelmisele aastale?
Annan tervikuna tugeva hinnangu, alustasime mitmeid meile olulisi projekte, nagu näiteks uue IT süsteemi juurutamine või jaotuskeskuse arendamine. Majandustulemused peegeldavad selgelt meie klientide ja töötajate õnnestumisi. 2011 aasta oli DPD-l hea aasta.
Millised on eelmise aasta saavutused?
Olulise kaaluga on teenusekvaliteedi järjepidev tõstmine ning paljude protsesside täiustamine. Näiteks firmalt-firmale tarnekindlus ületab täna 99%. Üks suuremaid eraldiseisvaid projekte oli uue tarkvara juurutamine, mis peaks meile mõju hakkama avaldama alles selle ja järgmisel aastal.
Millised olid eelmise aasta raskused ja kuidas nad mõjutavad 2012.aastat?
Eks kõige raskem oligi uue tarkvara kasutusele võtmine, mis nõudis paljudelt DPD töötajatelt suurt lisa panust. Kõik projekti seatud inimesed andsid endast kindalasti väga suure panuse, et pakkuda täna ja ka tulevikus klientide ootustele vastavat kullerteenust.
Millised on selle aasta ootused ja kitsad kohad?
Kindlasti oleme sellel aastal ettevaatlikud ja jälgime turgu tähelepanelikult. Anname endast parima, et mis iganes kitsaskohad peaks meie teele tulema, siis püüame neist leida uusi võimalusi arenguks.
Selle aasta märtsist alustame opereerimist uues vastvalmivas jaotuskeskuses Tallinna lähedal Jüris. Sellega saab lahenduse mahtude kasvuga süvenenud ruumikitsikus. Investeering on ühtlasi kinnitus ja tänu usalduse eest meie klientidele, kes on olnud DPD parimad nõustajad ja julgustajad innovaatiliste lahenduste turule toomiseks.
Millised on Teie prognoosid selleks aastaks?
Hetkel kuum
Prognoosime rahulikku aastat, väga kiiret kasvu ei ennusta.
Millega peaks arvestama kulleriteenuse tellija sellel aastal?
Kalendriaasata vahetumine iseenesest ei tohiks olulisel määral teenuse tellijat mõjutada. Kliendil oli ja on võimalik tellida kvaliteetset nii eestisisest kui ka rahvusvahelist kullerteenust.
Kui soovitada, siis Eesti ettevõtted, kellel on Baltikumis igas riigis eraldi ladu, võiksid senisest jõulisemalt kaaluda ning arvutada läbi lahendus Baltikumi kesklaole ja jaotuslogistikale. Seeläbi ka 10-15% logistikakulu optimeerimine võib tõsta varade tootlikkust 20-40% võrra. Teiseks, tulikiired kullersaadetised lennukulleriga ning kiired saadetised maismaa kulleriteenusega. Näiteks saadetise saatmine lennukulleriga võib maksta isegi 5-6 korda enam kui maismaa kullerfirmaga.
Loe tänasest Äripäeva Logistikarubriigist, millised plaanid on sellel aastal suurtel logistikaettevõtetel.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele