Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siseministeerium testib uut piirihaldustarkvara
Kuni 2012. aasta jaanuari lõpuni kasutavad Eesti ametkonnad USA firma Raytheon pakutud piirihaldustarkvara, mis võimaldab analüüsida Eesti ja kolmandate riikide vahel reisivate reisijate andmeid.
Tarkvaralahenduse eesmärk on senisest tõhusamalt tuvastada organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid.
„Kurjategijad tegutsevad üle kogu maailma, neil on globaalne haare. Seetõttu peab ka uurijate haare vajadusel ulatuma üle kogu maailma. Näiteks narko- või inimkaubanduses tuleb tähelepanu pöörata kolmandatele riikidele ning siin on reisijainfo parem analüüs kindlasti heaks aluseks riskide väljatoomisele,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Sisejulgeolekuvaldkonna spetsialistid otsivad tänases avatud maailmas üha uuemaid ja tõhusamaid piirikontrolli lahendusi, mis aitavad inimkaubandust, terrorismi ja organiseeritud kuritegevust avastada,“ lisas Vaher.
Pilootprojekti raames kasutatakse sisejulgeoleku riskide analüüsimiseks sama infot (broneeringuinfo PNR ja reisijate eelteave API), mida täna omavad ja edastavad reisija kohta lennu- ja reisifirmad. Raytheon piirihaldustarkvara võimaldab andmete analüüsi kiirendada ja teostada põhjalikumat riskianalüüsi. Seeläbi hoitakse kokku korrakaitse resursse ning reisijatele muutub piiride ületamine veelgi lihtsamaks. Ühtki lisategevust pilootprojekt reisijatele kaasa ei too.
Artikkel jätkub pärast reklaami
PNR (Passanger Name Record) ehk broneeringuinfo ja API (Advance Passenger Information) tarkvara annavad võimaluse fokusseerida korrakaitse tegevus kõrge riskiga reisijatele.
Eesti pilootprojekti koordineerib siseministeerium ning tehnilise toe tagab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Pilootprojekti läbiviimine ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.