Ehkki Tallinna Sadam on Balti riikides kaubamahtude poolest üks suuremaid Läänemereäärseid sadamaid, on käesoleva aasta üheksa kuu kaubamahtude kasv olnud kõige väiksem.
Selle aasta esimese üheksa kuuga veeti Baltikumi suuremate sadamate võrdluses enim kaupa läbi Tallinna ja Klaipeda sadama. Samas ei ole Tallinna Sadam enam Klaipedast väga pika sammuga ees, sest septembrikuu järel on edestab Tallinn Leedu suursadamat kaubamahtude poolest vaid 93,6 tuhande tonniga.
Septembris vahendas Tallinna Sadam kaupu 2,65 miljonit tonni, Klaipeda sadamat läbis 2,9 miljonit tonni kaupa ning samas kuus ulatus Riia sadama kaubavedu ligi 2,6 miljoni tonnini.
Võrreldes mullusega kasvas Tallinna Sadama kaubamaht üheksa kuu kokkuvõttes mullusega võrreldes 0,9 protsenti 27,50 miljoni tonnini. Ent kaubamahtude kasvuprotsendi võrdluses on Tallinna Sadam Baltiriikide võrdluses kõige väiksema kasvuga. Võrdluseks Leedu Klaipeda sadam käitles üheksa kuuga 27,4 miljonit tonni kaupa, kasv 21,8 protsenti. Ning ka Riia kaubamahtude kasv on suurem ulatudes 12,8 protsendini. Kokku laadis Riia sadam üheksa kuuga 25,17 miljonit tonni kaupa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaubamahtude kasv on sellel aastal Tallinna Sadamast suurem olnud ka Ventspilsi, Liepaja ja Peterburi sadamates.
Läänemereäärsete sadamatest kõige priskemini on kasvanud sadamate hirmuks nimetatud Ust-Luga sadam, mille mahud statistika kohaselt on peaaegu kahekordistunud.
Enim on kaubamahtudes kaotanud Visotski sadam, mille mahud on ligikaudu 10% väiksemad kui mullu samal perioodil.
Allikas: Klaipeda Sadam
Artikkel jätkub pärast reklaami
(tuhat tonni)
Seotud lood
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.