Viie aasta pärast hakkab Eesti oma kütuseid eksportima 

Kaugeimale on tehase projektiga jõudnud väikseimat tootmismahtu lubav VKG. Praegu toimub tehase projekteerimine ja 350 miljonit eurot maksva tehase ehitusega lubab VKG juhatuse liige Jaanus Purga alustada 2013. aastal. Praegu käivad Purga kinnitusel kahe sõelale jäänud tehnoloogia suuremahulised katsetused, kuidas saada põlevkiviõlist Euro V nõuetele vastavat diislikütust. Purga sõnul ei ole kummagi tehnoloogia tootmiskulud väga suured. Ühe tehnoloogia puhul on tasuvusaeg kaks aastat ja 11 kuud, teisel tehnoloogial mõni kuu üle kolme aasta. "Rasketööstuse jaoks on see üle mõistuse lühike aeg ja meil ei jäänud muud üle, kui jätkata mõlema tehnoloogia katsetustega," tunnistas Purga.

Aasta alguseks tehnoloogia valitud. Suuremahulised katsetused sadade tuhandete tonnide õlidega toimuvad nii Ameerikas kui ka Euroopas. Purga möönab, et kuna jätkati kahe tehnoloogia katsetustega, siis on see neile ka planeeritust kaks korda kallimaks läinud. Katsetused lõppevad järgmise aasta alguses, siis tuleb VKG-l lõplik tehnoloogia välja valida ja sõlmida litsentsilepingud.

Tänavu ja järgmisel aastal toimub ka rafineerimistehase projekteerimine ja ehituslepingute ettevalmistamine. 2013 alustatakse ehitusega ning seadmete valmistamisega. Esimest õlitoodangut lubab Purga 2016. aasta keskel. 2016. lõpus võiksime jõuda mingisuguse tootlikkuseni, prognoosib ta. "Kui mingil põhjusel ei õnnestu meil müüa Eestis, siis me oleme harjunud oma toodangut eksportima ja teeksime seda edasi," ütles Purga.

Tootmiseks kasutatakse 725 000 tonni põlevkivi toorõli aastas. Sellest valmistatakse 110 000 tonni stabiliseeritud bensiini, 350 000 tonni Euro V nõuetele vastavat diislikütust ja 240 000 tonni kerget kütteõli. Sealhulgas 70% toodangust valmiks VKG enda põlevkiviõlist. Ülejäänu osas on oma õli ümbertöötlemiseks Purga ütlusel lahkelt lubanud Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia arvatavasti mitte. Samas ollakse Purga sõnul valmis ka selleks, et 30% tootmisvõimusest jääb esialgu lihtsalt reservi. "Seda võib kasutada näiteks nafta ümbertöötlemiseks, kuigi selle marginaal oleks hirmus õhuke ja eeldaks, et saame naftat kuskilt väga odavalt sisse osta," arutles Purga.

Ilmselt on põhjendatud Purga kahtlus, et tootmiseks ei õnnestu saada Eesti Energia põlevkiviõli, kuna energiafirma peab VKGga võidujooksu alustada samal aastal põlevkiviõlist kütuste tootmist. Ettevalmistused põlevkiviõli järeltöötlustehase rajamiseks käivad: menetlemisel on tööstusala detailplaneering ning Pöyry Oyl on valminud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esialgne aruanne. Paralleelselt käib projekteerija valik, selgitab Eesti Energia pressiesindaja Reimo Raja. Veel enne on vaja rajada kolm Enefit-280 põlevkiviõli tootmisseadet, et varustada järeltöötlustehast vajaliku hulga põlevkiviõliga. Hiljuti teataski Estanc, et on valmis saanud oma ajaloo suurimad ja keerukamad mahutid, mis mõeldud Eesti Energia Õlitööstuse Auvere õlitehasele Enefit-280.

Raja sõnul on kütuse tootmise proekti maksumusest veel vara rääkida, kuna järeltöötlustehas on plaanis rajada 2016. aastaks. Tehase võimsuseks saab 20 000 -30 000 barrelit vedelkütuseid päevas, mis tähendab üle miljoni tonni erinevaid vedelkütuseid aastas. 50% mahust peaks olema Euro V kvaliteedile vastav tanklakõlbulik diiselkütus, kinnitab Raja. Lisaks toodetakse ka toorbensiini ja kütteõli. "Eesti Energia planeeritav õlitööstuse laiendus ja järeltöötlustehas võimaldaks aastas katta kogu Eesti vedelkütuste aastase nõudluse ning jääks üle ka ekspordiks," kinnitab Raja.

Tema sõnul ei ole aga toodangu nii suur maht probleemiks. Nõudlus vedelkütuste järele ajas vaid kasvab ning lihtsalt kättesaadavad naftavarud ammenduvad. Seega peaks jätkuma vedelkütuste turgu mitmele tootjale.

Jätkub ka põlevkivi, kuna selle osakaal elektri tootmisel väheneb tänu biokütuse kasutuselevõtule, leiab Raja.