Eile alustasid transporditöötajad kõnelusi Autoettevõtete Liiduga, mille eesmärgiks on maanteetranspordi töötajate palgatõus ning sektori valupunktidele lahenduste leidmine, et ettevõtted saaksid tegutseda jätkusuutlikult ja ausa konkurentsi tingimustes.
Lisaks Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu esindajatele osalesid läbirääkimistel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kelle võimuses on suunata Eesti transpordipoliitikat nii ühistranspordi kui kaubaveo valdkonnas. Kohal on ka riikliku lepitaja asetäitja Raivo Paavo, kes lisas üritusele pidulikkust, sest lepitustoiminguid esialgu vaja ei olnud.
„Alustasime palgakõnelusi seekord üpris üksmeelsetes oludes. Kõik osapooled näevad vajadust palkade tõusuks ja tajuvad sarnaselt sektori ees seisvaid probleeme,“ kommenteeris Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson. „Mehed-naised vajavad korralikku palka ja tööandjad kindlustunnet, et nad seda ka maksta suudavad.“ Läbirääkimised olid Petersoni sõnul head ja väga heas õhustikus. Ta lisas, et kõneluste käigus selgus, et valitsus näeb ette ühistranspordi dotatsioonide tõusu 5% ning see ei saa olema palgatõusul takistuseks.
Teiseks jõudsid osapooled kokkuleppele, et poliitikamuudatuste paketid esitatakse ja arutatakse läbi kolmes jaos – busside liinivedu ja avaliku teenindamise lepingud, kaubavedu ja busside tellimusvedu. Usutavasti sõlmitakse koos sektorileppega ka poliitilisi muudatusi sisaldav ühisdeklaratsioon ministriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Palganumbriteni siiski ei jõutud, aga tööandjad rõhutasid palkade tõstmise vajadust.
Transpordiala tööandjad on sektoritaseme kollektiivlepinguid sõlminud juba 20 aastat ja taganud sellega vähemalt bussiturul suhtelise stabiilsuse ja võrdse konkurentsi. Petersoni sõnul on nende tööandjad Eesti mõistes ainulaadselt läänelikud ja teistele heaks eeskujuks. Sarnaseid leppeid on sõlmitud veel vaid tervishoiu valdkonnas.
„Sõlmitud lepingutest oleks töötajatele, ärile ja ka riigile rohkem kasu, kui riik oma järelevalvemeetmetega paremini kaasa tuleks,“ ütles Peterson ja tunnistas, et sel eesmärgil ongi läbirääkimistele kaasatud MKM-i esindajad.
Sektorilepe puudutab ligi 10 tuhandet transporditöötajat ja sadu ettevõtteid bussi- ja autoveo valdkonnas. Viimane samasugune lepe allkirjastati riikliku lepitaja vahendusel 2007 aasta lõpus, kui sellele andis kaasallkirja ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Seotud lood
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.