Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Transporditöötajad pidasid läbirääkimisi ministeeriumiga
Eile alustasid transporditöötajad kõnelusi Autoettevõtete Liiduga, mille eesmärgiks on maanteetranspordi töötajate palgatõus ning sektori valupunktidele lahenduste leidmine, et ettevõtted saaksid tegutseda jätkusuutlikult ja ausa konkurentsi tingimustes.
Lisaks Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu esindajatele osalesid läbirääkimistel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kelle võimuses on suunata Eesti transpordipoliitikat nii ühistranspordi kui kaubaveo valdkonnas. Kohal on ka riikliku lepitaja asetäitja Raivo Paavo, kes lisas üritusele pidulikkust, sest lepitustoiminguid esialgu vaja ei olnud.
„Alustasime palgakõnelusi seekord üpris üksmeelsetes oludes. Kõik osapooled näevad vajadust palkade tõusuks ja tajuvad sarnaselt sektori ees seisvaid probleeme,“ kommenteeris Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson. „Mehed-naised vajavad korralikku palka ja tööandjad kindlustunnet, et nad seda ka maksta suudavad.“ Läbirääkimised olid Petersoni sõnul head ja väga heas õhustikus. Ta lisas, et kõneluste käigus selgus, et valitsus näeb ette ühistranspordi dotatsioonide tõusu 5% ning see ei saa olema palgatõusul takistuseks.
Teiseks jõudsid osapooled kokkuleppele, et poliitikamuudatuste paketid esitatakse ja arutatakse läbi kolmes jaos – busside liinivedu ja avaliku teenindamise lepingud, kaubavedu ja busside tellimusvedu. Usutavasti sõlmitakse koos sektorileppega ka poliitilisi muudatusi sisaldav ühisdeklaratsioon ministriga.
Palganumbriteni siiski ei jõutud, aga tööandjad rõhutasid palkade tõstmise vajadust.
Transpordiala tööandjad on sektoritaseme kollektiivlepinguid sõlminud juba 20 aastat ja taganud sellega vähemalt bussiturul suhtelise stabiilsuse ja võrdse konkurentsi. Petersoni sõnul on nende tööandjad Eesti mõistes ainulaadselt läänelikud ja teistele heaks eeskujuks. Sarnaseid leppeid on sõlmitud veel vaid tervishoiu valdkonnas.
„Sõlmitud lepingutest oleks töötajatele, ärile ja ka riigile rohkem kasu, kui riik oma järelevalvemeetmetega paremini kaasa tuleks,“ ütles Peterson ja tunnistas, et sel eesmärgil ongi läbirääkimistele kaasatud MKM-i esindajad.
Sektorilepe puudutab ligi 10 tuhandet transporditöötajat ja sadu ettevõtteid bussi- ja autoveo valdkonnas. Viimane samasugune lepe allkirjastati riikliku lepitaja vahendusel 2007 aasta lõpus, kui sellele andis kaasallkirja ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Omanikud nõuavad veel 9 miljoni hüvitamist
6
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Viimased uudised
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele